Seni, kuni…

…enamus blogijaid kirjutasid oma muljetest EBA kohta, oli mul võimalik omi asju ajada, sest blogijad, keda ma tavaliselt lugesin, jätsin just eelpoolnimetatud teema kajastamise tõttu vahele. Mina käisin täna hoopis juuksuris ja ostsin endale nahk(või nahaimitatsioon)tagi. Mul oli küll alles hiljuti ostetud sarnane tagi. Aga kuna too jäi natuke kitsaks, kui lukk kinni on, siis ostsin nüüd normaalsema, ehk sellise, mis ei hakka kusagilt kiskuma, kui luku kinni tõmban. Oli küll hulga kallim, kui see, mille ma ise ostsin, aga tegin selle väljamineku(35€) ikkagi ära. Tagi on punast värvi, tahtsin tegelikult musta või pruuni. Poes ütlesin müüjale, et kas ma sellise punase jaoks natuke liiga vana ei ole, kuid tema vastas selle peale, et kuigi ta on aastatelt minust tükk maad vanem, siis kannab ka punaseid kleite jne… Samas poes jäi mulle tagiga värvi poolest ideaalselt kokku sobiv õlakott ka silma, aga ei hakanud seda täna enam ostma. Las jääb oma järge ootama. 😛
Juuksuris käisin ka. Mitte selle juuksuri juures, kus ma viimased korrad olen käinud, vaid kuna teda täna tööl ei olnud, siis läksin “Leoki” majas asuvasse juuksurisalongi, ning uurisin, kas seal saab kohe täna juukseid lõigata. Mulle ju ei meeldi oodata, ehk aega kinni panna, vaid olen selline, kes kui midagi planeerib, siis tahab selle ka kohe teoks teha. Lõikamine maksis 8€. Mul ju lühikesed juuksed. Ütlesin juuksuripreilile, et lõigaku sama stiili järgi, nagu mu soeng on, ainult lühemaks, kuna tahan oma mitmevärvilised juuksekasvud lihtsalt välja kasvatada. Ega nüüd ei ole mul vajadust enne sügist küll juuksurisse minna. 🙂
Aga mis blogijate EBA teemalistesse postitustesse puutub, siis mind tõesti üllatas, et neid postitusi tuli nagu seeni peale vihma. Ei viitsinud lugedagi. Paari sellel teemal tehtud postitust vaatasin, kuid lasin ainult silmadel üle teksti käia. Eks nad(blogijad) rahunevad varsti maha ja siis hakatakse jälle igapäevastest teemadest kirjutama. 😀
Ma ise klikin ikka oma saite ja kauplen krüptorahadega. See on selline asi, millest ma kirjutada ei ole viitsinud ja ega ma ei oskakski kõike vajalikku kirja panna, kui mõni blogilugeja peaks rohkem huvituma.
Ja noh! Eks ma ootan seda lõpplahendit, mis ühispärandi omamisega kaasneb. Praegu ei liigu see asi veel kuhugi. Sellest olen juba kirjutanud, et vähemalt ühe korteri saime maha müüa. Teine ootab veel oma järge. Siis saame(peame) igaüks ise vaatama, kuidas edasi toimetame ja kus me elama hakkame. See aga on kindel, et kellegagi koos elama ma ei hakka. Ma pean praegu silmas oma kaasüürilisi. Kõik täiskasvanud inimesed, saavad üksi ka elatud.
Aga nüüd lobisesin jälle liiga palju isiklikel teemadel. Eks paistab, kuidas see asi kulmineerub… 🙂

Facebook Comments