Ma olen tõeliselt tige…

…et kohtutäitur ei ole ikka veel meie korterit oksjonile pannud. 🙁 Kes teab, kaua sellega aega läheb? Aga sel kuul, mingi aeg(30 päeva peale avalduse esitamist) lülitatakse siin elekter välja. Kui ma elektrilevisse helistasin ja soovisin võrgulepingu lõpetamist, siis klienditeenindaja ütles, et kui kohe tahate elektri välja lülitada, siis tuleb selle eest üle 40€ maksta, aga kui ootame ära 30 päeva, siis lülitavad nemad tasuta. Tarbitud elektri eest tuleb ikka maksta ja sellest olen mina teadlik. Just sellepärast lasingi võrgulepingu lõpetada, et miks meie kaks peame kolmanda eest maksusid maksma. Parem siis oleme elektrita, sest korter läheb nagunii oksjonile. Ühes teises blogis on inimesed minu peale pahased, et miks mina teise inimese blogis oma muresid kurdan. Ega ei kurdagi, aga nähes neid kommentaare, mis tolle(ka vähekindludtatu) postituste alla kirjutatakse, ma lihtsalt ei suutnud oma näppusid taltsutada. Luban end parandada. 😀 Samuti sain seal süüdistustelaviini osaliseks, et kui ma ei ole oma praeguse eluga rahul, siis miks ma midagi ette ei võta? Rahul ei ole ma sellega, et ma ei tunne end selles ühiskorteris turvaliselt, aga kuni see meil veel olemas on, ei ole mul kusagile minna ka, sest oma korteri ostmiseks mul raha pole ja sots.pinna saaksin alles siis, kui korterile on tekkinud uus omanik ja see käsib meil välja kolida. Ehk siis, kui korter oksjonil ära müüakse.

Keegi küsis minu käest, et mis tolle korteri müügist saadud rahast sai, mille me ära müüdud saime. Too oli ju ka ühispärand ja lagunenud alevikorter, seega need mõnisada euri, mis mulle osaks langes, ei aita mind oma kodu ostmisel eriti palju. Oma pensionist kõrvale panna pole ka õnnestunud. Seda lihtsalt pole nii palju, et saaks kõrvale panna. Ja tööle ei ole ma sellepärast saanud minna, et kui ikka kodus rahu pole, siis mis tööinimene minust oleks. Lootsin ju, et saame ka selle linnakorteri ära müüa ja siis ma oleks ehk niipalju kokku saanud, et Ida-Virumaale korter osta. On ju minu unistus oma isiklik kodu. Ilma täiskasvanud lasteta. Oma pensioniga saaksin üksi elades ideaalselt hakkama, sest praegugi elan askeetlikult. Ei mingit laristamist. Söön ainult selleks, et mitte nälga surra.

Tegutse kohtutäitur, tegutse… Tahan ometigi kord oma eluga edasi minna.

PS! Kuna tavaliselt dekoreerin oma postitusi mõne pildi või tekstiga, siis seekord leidsin sellise. 😉 Mul ei olegi millestki puudus, peale rahu ja vaikuse ja oma korteri, aga küll ma selle ka saan. Kui mitte täna-homme, siis aasta, või kahe parast, sest mu krüptoraha, mida ma ei taha veel liigutada ju ka koguneb. 😉

Facebook Comments