…Raili blogis mitte kommenteerida ja pealegi tuleks see kommentaar väga mahukas, siis otsustasin sellelsamal teemal oma blogis kirjutada, sest see teema on mullegi tuttav. Ma nüüd täpselt ei saa aru, millises majas Railil korter on. Kas see on munitsipaalmaja(sotsiaalmaja), või on ainult mõned korterid sellest sotsiaalpinnad? Sotsiaalmaja üürnikud EI tohi neile kasutamiseks antud pinda edasi üürida. Ka ei tohi nad naabrite rahu rikkuda, alkohoolseid ega narkootilisi aineid tarvitada. Isegi lemmikloomade pidamiseks tuleb eraldi nõusolek saada. Mis ongi argumendiks, miks ma sotsiaalkorterit hea meelega ei tahaks. Siin on Tallinna sotsiaaleluruumi tingimused ja eraldamise kord. Aga ma leidsin veel Võru Valla eeskirjad ja seal on kirjutatud nii…

Seega kui see lärmitseva sotsiaalkorteri üürnik on selle korteri edasi üürinud, on ta korda rikkunud ja jääb sellest korterist ilma, ning kaotab ka võimaluse teine sots.korter saada.

Aga kui selles majas on ka tavainimeste kortereid ja nemad on korteri edasi üürinud, siis on vastutajaks nemad. Ma üldse ei saa aru, milleks see valvur siis seal majas, kui tema ei pea rahurikkujaid korrale kutsuma. Sarnaselt Railile, olen ka mina meie trepikojas, just meie korteri all asuva nn. üürikorteri lärmavatele elanikele politsei kutsunud. Ma ausalt öeldes enam ei teagi, kes on selle korteri omanik, sest uued “näod” seal korteris vahetuvad väga tihti. Ükskord kutsusin öösel kell kaks sinna politsei, sest laps selles korteris nuttis ja korteris lärmati, muusika mängis ja paugutati uksi. Kutsusin anonüümselt, ehk ütlesin politseisse helistades lihtsalt, et all korteris on lärm ja laps karjub. Ei taha ju see pealekaebaja ka olla. Politsei tuli ja saatis seltskonna lõbutsejaid laiali. Politsei on meie trepikojas ikka väga sagedane külaline, sest kahjuks olen sunnitud ka oma korterisse politsei kutsuma. Olen politseile ja ohvriabitöötajale isegi öelnud, et ma hakkan lähenemiskeeldu taotlema. Selle peale naeris too kaasüüriline, et “Kuidas sa selle lähenemiskeelu kavatsed saada, kui temal on samasugune õigus siin korteris elada/olla, kui minulgi”. See ju probleem ongi, et korter on samamoodi ka tema omand, nagu meie, teiste omandki.

Ei tahtnud täna üldse viriseda, sest varsti kontserdile minek. Täna esineb Võru Kandle Aias “Laula mu laulu” Suvetuur ja mul seisab ja ootab see kontserdipilet juba emadepäevast saati. Eile tütar tuletaski mulle meelde, et “vaata, et sa siis lähed”. Ta ju teab, et ma pole eriline üritustel käija. 😀 Lähen ikka loomulikult ja püüan end taltsutada, sest teades enda emotsionaalsust, hakkan ilusate laulude ajal nagunii pisaraid valama. Kolm korda olen fb loosimängudes teatripileteid võiduks saanud ja neil kordadel läksid küll silmad märjaks.  😀

Views All Time
Views All Time
220
Views Today
Views Today
2
Facebook Comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga