Nüüd…

…on torumees juba kaks päeva mu boileri ja pesumasina paigaldamisega tegelenud ja tööd veel jätkub. Õnneks on asjad nii kaugel, et sooja vett saan juba kraanist ja panin natuke aega tagasi ka pesumasina huugama. 🙂 Linnavalitsuse tegelased tahavad veel lasta kraanikausi toestuse ka panna. Kahjuks kraanikaussi vist uut ei panda. Aga ütlesin neile, et tehku, mis tahavad, linna korter ja mul nõudmisi pole. Vähemalt saab kiiresti sooja vett, kui vaja ja pesu saab ka pesta. Remonti ju nagunii ei hakata tegema ja vaevalt, et ma isegi midagi suurt ära tahan teha. Eks kevade poole paistab, kas kõpitsen natuke siinse elamise kallal, või mitte. Tegelikult on mulle veel paljusid asju vaja ja mööbel on selles nimistus esikohal. Ma ei teagi nüüd, kas tegin õigesti, kui täna kommenteerisin Raili blogis, sest igal inimesel on oma soovid ja unistused, ning ka komistuskivid. Minu komistuskivid said osaliselt ületatud, sest enam ei ela ma koos probleemse pereliikmega ja siia korterisse on tal keelatud joomase peaga tulla. Ta teab seda väga hästi, et tal tuleb siis maid jagada juba linnavõimudega.

Mis rahasse puutub, siis kellel meil seda ikka ülearu on. Mul on juba tükk aega annetuskonto blogis üleval, kuid see ei aja veel annetustest üle. 😀 Need paar lugejat, kes tükk aega tagasi mõnikümmend € annetasid, ongi ainukesed. Aitäh teile selle eest! Aga ma ei võta seda annetuskonto numbrit veel maha ka, sest  võib-olla on veel inimesi, kes tahavad mu unistusele, oma kodu saada, kaasa aidata.

Meil, õigemini mu  ühel pojal on probleem, sest tema ei ole endale veel üürikorterit leidnud, kuid reedeks peame tolle korteri uuele omanikule üle andma. Seni elab mu poeg veel seal. Ütlesin talle küll, et tulgu seniks minu juurde, kuni üürika leiab, kuid ta ütles, et “kuidas me kahekesi 1-toalises oleme?”. Aga ju tal tuleb ikka siia tulla, sest korter tuleb ju üle anda. Ju ma pean talle toa nurka madratsi maha laotama. 😛 Üksi on ikka nii hea elada. Nii rahulik ja kui korter on soojaks ka köetud, siis on elu nagu lill… 😉

Facebook Comments