Te vaadake, kui palju…

…päevad juba pikemaks on muutunud. Seda nagu ei märkagi, aga päev on tõesti pikem, kui mõni nädal(ei, kasvõi nädal) tagasi. Ma siin koduse inimesena ei märka paljutki. Näiteks olin eile üllatunud, kui sain teada, et eile juba kolmapäev. Mulle tundus, et eile oli teisipäev. Üks tuttav veenis mind, et kolmapäev on. Olin jahmunud, sest kolmapäeviti käin ju koguduses, kuid eilse päeva magasin maha. 😀

Praegu istun siin, ahi köeb ja mõtlen, mida siis kirja panna, sest oma isiklikust elust ei taha tervele ilmale küll kuulutada. Olgugi, et midagi negatiivset mul juhtunud ei ole. Aga ka positiivsete sündmuste puhul leidub kindlasti neid, kes selle peale “ilkuma hakkavad”, nagu alles paar päeva tagasi ühe teise blogija postitusega oli. Nii, et jätkuvalt jäävad minu blogis domineerivaks internetist leitud “tarkuseterad” ja unistus oma päris kodust, mille saamise eesmärgil teen ma kõvasti tööd. Selle peale ütlesks jälle mõni õeluskott, et mis tööd, kui ma ei käi töölgi. Aga kusagil tööl “käia” ei olegi vaja. Piisab, kui tead, kuidas saab kodunt lahkumata oma sissetulekuid suurendada. No ja seda ma juba tean…

Täna ei olnud mul taaskord vajadust nina õue pista. Postkasti juures muidugi käisin, sest mu postkast asub õues, maja küljes ja ootan tähtsa saadetise teadet. Senini ei ole veel tulnud. Poes ei ole mul vaja käia, sest siiani on alles veel seda kraami, mis ma A1000-st ostsin. Kõigepealt tahan sellele 1:0 teha, alles siis ostan muud toidukraami jurde. Leiba-saia muidugi olen ostnud, sest seda ma valmis seisma ei ostnud. Homme tuuakse teleri alus, mille tellisin, ka kohale. Siis saan televiisori ära paigutada. Asju olen ka pappkastidest juba välja sorteerinud ja naabrimemmelt saadud kappi paigutanud. Tegelikult see ei olegi kapp, vaid kapiosaga riiulilaadne asjandus. Rippuvaid riideid ei ole mul ikka kuhugi panna. Aga ega mul neid eriti ei olegi, sest kleite ma ei kanna ja muud riided saab edukalt kokku ka panna. Ma teadlikult ostan mittekortsuvast materjalist riideid, sest triikimine on asi, mida ma ei salli.

Vaheldumisi blogimisega käin toas kontrollimas, kas ahi ikka põleb, sest minu suurimaks probleemiks ongi ahju kütmine. Ma ei oska seda süüdata. 😀 Täna tegin ikka siibri ka lahti. Eile näiteks unustasin siibri kinni ja siis olin üllatunud, miks ahi ei köe ja suitsu sisse ajab. 😛 See on see, kui ei ole varem ahiküttega korteris elanud. Nüüd olen hoolikam.  😛



Aga nüüd lõpetan jutu, sest mul on ometi vaja raha ka teenida… 😉

Facebook Comments
Elveetsius
Olen keskealine naisterahvas, kellele meeldib mõnikord oma mõtteid blogisse talletada. Kirjutan kõigest, või siis mittemillestki. See sõltub lugeja vaatevinklist! :)