Naer-ja kurbus käsikäes!



PS! Originaalpilt on tunnuspildina lisatud. See on paari aastatagune pilt, kui mul veel pikad juuksed olid. 😛

Naeru ja nalja pakuvad mulle jätkuvalt need facebookis levivad testid. Näete, ma olen ka “Oscar”-i vääriline Hollywoodi staar. 😉 Seda pilti vaadates mõtlesin, et huvitav, kui ma laseks end täitesüstidega kohenda, kas siis saaksin taolise välimuse. 😀 Mitte, et mul seda plaani oleks. Ainuke, mida tahaksin ja võiksin teha, on “sahtli” korda saada. Aga ka see on unarusse jäänud, kuna mul ei ole olnud õigel ajal ettevõtlikkust, et minna ja uurida, mis võimalused on töövõimetuspensionäril hambaraviks ja proteeside saamiseks. Ja ega mul ju tagataskust mingit summat võtta ka ei ole.

Sellega jõuamegi pealkirja teise sõna-“kurbus” juurde. Nimelt sain täna postkasti teate, et mu võlgnevus on üle läinud teisele sissenõudjale ja see summa, mis ma seal nägin, pani mind jahmatama. Ma ise teadsin, et mu võlguolev summa on 440€, kuid kiri, mille sain, näitas, et sissenõutav summa on peaaegu 600€. Olin seda võlga tasapisi maksnud ja rõõmustasin, et peagi ehk saab see ka makstud. Kui meie ühispärand ära müüdi, siis ühe võla võttis kohtutäitur minule saavast summast maha. Kuid see, mis praegu on, oli hoopis teise firma nõue ja sellega ei olnud mu pangaarve arestitud. Kui kohtutäitur sai oma nõudesumma kätte, siis vabastas ta mu arved arestist, kuid nüüd ei teagi, kas see nõudja paneb ka mu pangaarve aresti alla. Helistasin talle kohe, kui kirja sain ja olin väga pahane, et miks see summa nii suur on, kui ma tasapisi  olen seda kogu aeg  maksnud. Vastuseks sain ainult põhjenduse, et kuna see võlgnevus on juba 6 aastat vana, siis nõude esitaja pani kogu viivised ka peale.

Mõnes mõttes saan ma temast aru ka, sest ise investeerijana ju ka ei tahaks, et minu raha kasutaja jääb mulle võlgu. Mul on selline kogemus täitsa olemas, kui ma aastaid tagasi “Bondora”s investeerisin ja osaliselt pole ma oma investeeritud rahagi tagasi saanud, intressidest rääkimata. Igatahes tänane vestlus tolle vahendajaga lõppes nii, et ta katkestas kõne ja mina ärritunult kustutasin selle kirja. Aga tean, et pean selle asjaga tegelema. Võib-olla annab veel viiviste osas kompromisse leida, aga kui mitte, siis “omad vitsad peksavad”. Oli mul vaja siis tollase elukaaslase jaoks SMS laenu võtta, et ta Soome tööle sõita saaks? Lubas veel tagasi maksta, aga kui talle Soome helistasin, siis teisel korral avastasin, et ta on telefoninumbrigi ära vahetanud. Hea küll! See oli mulle “kooliraha” ja sain piisava õppetunni, et ei tasu isegi kõige lähedasemat inimest usaldada. Veel vähem tema jaoks kusagilt raha laenata.

Nii, et mingist kogumisest, või investeerimisest ei saa praegu juttugi olla. Pean hoopis oma tarbimisharjumusi veel koomale tõmbama, et saaksin lõpuks ometi võlast lahti. Siis vaatab juba edasi. Igasuguseid internetis teenimisvõimalusi on veelgi rohkem vaja otsida ja enda huvides ära kasutada. Mul on küll mingi hulk krüptoraha, aga selle konkreetse krüptovääringu väärtus eurodes on praegu väga väike ja inimene, kes neid asju rohkem teab, ütles, et sellise kopika eest pole mõtet müüa.

Las siis seisab veel…

 

Facebook Comments
Elveetsius
Olen keskealine naisterahvas, kellele meeldib mõnikord oma mõtteid blogisse talletada. Kirjutan kõigest, või siis mittemillestki. See sõltub lugeja vaatevinklist! :)