kommentaari

  1. Anda hättasattunule tööots on kergem, kui “hättasatunule”. Liiati, kui sel “hättasattunul” on alailma sada põhjust, miks üks või teine asi ei kõlba.

    Mõni suvi tagasi kohtasin meie küla üht üksikema, kes arvas, et “mis sul viga – oma aia marjad-juurikad olemas, aga mina pean kallist (??) kraami poest ostma”.. Pakkusin siis talle, et tulgu korjaku minu juures sõstraid. Et mulle üks 10l ämbritäis ja omale palju tahab. Arva, mida? Inimene küsis, palju ma talle maksan, ja saades kuulda, et tasu on ju marjad teatas, et tema küll kedagi niisama orjama ei tule! Ja täiesti päriselt on nii lolle, laisku ja ülbeid inimesi olemas.

    Mu mees on ettevõtja. Jälle keegi õhkab, et “no mis teil viga…”. Jääb mulje, et istu ainult jalg üle teise ja “võta ette” midagi selle suure rahavoolu peatamiseks. Seda, et inimene ärkab kl 5 ja jõuab koju pool kaheks õhtul, uhades 100+ km igapäevaselt ja iga ilmaga tööle-koju sõita, kusjuures töö on aastaringselt välitingimustes, ei näe keegi. Ikka ainult see pimedusega löödud “mis teil viga!”.
    Selle jutuga ma tahan öelda, et kuigi inimesed ei ole jah võrdselt võimekad, siis ikkagi kui üks saaab, peaks teine ka saama. Nendesamadele sugulastele pakkusin kunagi meie tookordset lisateenistust (küttepuude pakendamine). Ei sobinud! Lapsed saadetakse hea meelega suveks meile ja nemad teevad tööd ka, aga täiskasvanud ainult kiruvad valitsust ja olelevad niisama oma elu maha. Täiesti silmakirjalikult postitas pereema EV100 sünnipäeval pääsukesi ja rukkilillekesi tekstiga “Armastan oma isamaad!”, reaalsus on aga ving ja kirumine sellesama “armsa” Eesti üle. Kui nad poleks sugulased ja lapsed vastakuti üksteisest ei hooliks, ei suhtleks ma taoliste vingatsitega mitte iial. Tühi energia oleks neile mingitki “tööotsa kätte anda” – see oleks veelgi laiskuse ja mugavuse doteerimine.

    Elasin 11 aastat Soomes. Keele õppisin iseseisvalt enne minekut suhtlustasandil selgeks. Kohapeal suhtlesin ainult kohalikega (suure vea teevad need eestlased, kes ainult omasugustega lävivad, ainult Eesti meediat loevad ja vaatavad ning igakülgselt ennast teisest kultuurist eraldavad), töö otsisin ise ja erialase, kuna tundus kahju Eestis õpitud ajast ja vaevast, mille pühendasin erialaõppele. Mehel oli keel varasemast suus, tema oli “pealinna poiss” ja Soome TV kodus olemas.
    Me töötasime end üles, aga kerge see polnud. Eesmärk oli sünnimaale tagasi tulla ja siin meie vanade vanemate läheduses elu püsti panna. Panimegi, kuigi teha on veel palju. Mitte keegi ei rullinud punast vaipa jala ette ega andnud tööotsa – kõik tegime ise. Ja me oleme õigusega selle üle uhked. Sellepärast ma ei mõiistagi neid kuulõpu-hädaldajaid ja “anna siis mulle ka tööd!” nõudjaid. Veel arusaamatumad on inimesed, kes põhimõtteliselt midagi ei tee, sest siis ei saavat enam abiraha. Aga muidugi kui selline närutamine ongi elustiil, siis pole see minu asi. Kirjutan lihtsalt enda vaatenurgast tööpõlgurite kohta (NB! LOOMULIKULT ei liigitu sinna alla invaliidid ja/ või muud väga mõjuvate põhjustega inimesed).

    1. Author

      Nüüd, kui olen ahju tule saanud ja söögi valmis(söön täna esimest korda) on mul aega su kommentaarile vastata. Ega ma tegelikult ei oskagi midagi eriti vastata, sest mu eelnevates blogipstitustes on kirjutatud, miks mu olukord on just selline, nagu on. Ega ma ei kurdagi igapäevase hakkamasaamise üle. Lihtsalt olen kirjutanud, et see korter on külm. Aga isegi, kui ma tööle saaksin, ei saaks ma ju ühe-kahe kuupalga eest endale oma korterit osta. Soome? Kui ma oleksin varem selle mineku peale mõelnud, siis vast oleksin nüüd Soomes ja oleks kindlasti elu teistsugune, aga minu vanuses(sel aastal saan 50) ei ole enam nii lihtne kõike otsast alustada. Eriti, kui tervis ei võimalda igasugust tööd teha. Aga ma ei ole soomemineku mõtet veel maha matnud, kuid mina siis tagasi ei tuleks, kui juba Soome ära lähen.

  2. Töötukassa kaudu saaks ju igasuguseid kursiseid võtta? Ja miks sa ainult RK kuulutusi vaatad? Kohalikud lehed (mis iganes seal Võrus ilmub), CV keskused jne on ju ka olemas? Lihtsalt, et veider, et inimesel ongi mingeid mõtteid ja unistusi, aga ta ei täida neid….

    Jah, mu sugulased elavad kaugel ja ise ma nendega ei lävikski väga, kuid meie lapsed on sarnases vanuses ja nemad suhtlevad arvuti jm kaudu tihedalt. Sellepärast kutsuksingi külla, aga alailma on see jutt, et oi, kuu lõpp, raha pole jne. Ei, ma ei oota kedagi kingi pärast. Täiesti absurdne mõte! Aga seesama kaader korrutab kogu aeg, et “niisama ju ikka ei tule tühja käega” ja las nad siis hädaldavad. Ma kordan veel, et elatud nad saavad, aga mitte mõistlikult ja asi pole vaesuses, vaid vales majandamisoskuses. No näiteks pereema kilgatud tuludeklaratsiooni raha, mis tuli sellel esmaspäeval, on suures mahus juba lahenduse leidnud, sest uut vaipa oli vaja ja mingit suurt kolmeliitrist termost jne. Ühesõnaga prioriteedid “paigas”.
    Soovitusele lisatööd hankida hakatakse ohkima.

    1. Author

      Tead! Ma ei ole enam töötukassas käinudki. Olin kunagi arvel, aga kuna konsultant oli minust tüdinenud, siis ütles, et ma ei peagi praegu töötukassas käima, sest olen töövõimetuspensionil. Ma ei kujuta ette, mis kursusi oleks ühele vähenenud töövõimega inimesele veel pakkuda, sest kui toona küsisin soome keele või raamatupidamise kursusi, siis sain vastuseks äraütlemise, kuna mul polevat seda vaja. Soome keelt tahtsin õppida, et Soome tööle minna, aga praegu olen selle soovi ka kolikambrisse lükanud, sest kuna ma ei jõua füüsilist tööd teha, siis kardan, et mul tekib seal probleeme. Ja mis elutingimuste parandamisse puutub, siis olen otsustanud, et kui juba, siis ikka oma korterisse, mitte kusagile üürikorterisse. Vihkan kolimist ja seetõttu ei tahagi siit praegu kusagile minna. Ei saa minagi sellisest “Raha kohe laiaks löömisest” aru. Mina nii ei tee, aga paraku ei ole praegu mu reaalne sissetulek rohkem, kui 300€.
      PS! Inimesed on agarad õpetama, et otsi töökoht, või lisatöö. Aga andku siis sellele hättasattunule see tööots.

  3. Ei, muidugi EI PEA tööl käima, aga üldiselt on vist inimesele omane parema poole püüelda? Kui me seda teinud ei oleks, istuksime vist siiani koopas oma kivikirvestega. Ma lihtsalt imestasin, et keegi on nõus elama ebainimlikes tingimustes ja ei võta midagi ette, sest ükski töö ei sobi, ei meeldi, ei saa hakkama jne. Aga töö on lihtsamaid/ kiiremaid võimalusi enda elu-olu parandada.
    Mis eriala inimene sa muidu oled? Kelleks oled õppinud?

    On minugi tutvusringkonnas kak tuttavat, kes pigem vegeteerivad, kui et elavad. Üls neist sugulaste pere ja nendega on ausalt öeldes igavene jant kah: näiteks nii minul, kui mehel on sünnipäevad kuu teises pooles (mul lausa lõpus) ja no ei saa neid inimedi kunagi kutsutud, sest iial pole neil kuu lõpus raha. Kutsuda aga tahaks laste pärast, sest need on omavahel suured sõbrad.
    Kusjuures tegu pole mitte klassikalise vaesusega, vaid puhtalt saamatuse, rumaluse ja mugavusega. Mingit majanduslikku mõtlemist ega planeerimist ei ole – kõik, mis tuleb, see sirgeks ka lüüakse. Loomulikult on Eesti Vabariik nende hädades süüdi.
    Vot niisuguseid inimesi ma ei mõistagi ja sellepärast jäi ka sinu külmetamine silma, et kui just pole kohustus, siis miks inimene peaks tahtma elada kehvades tingimustes, ega üritagi midagi parandada. Väga palju ma aru ei saanud, ainult niipalju, et Võru linn ja Töötukassa ei palu midagi meelepärast?

    1. Author

      Aga miks need sinu sugulased ei võiks niisama teie sünnipäevadele tulla? Kas nad elavad kusagil kaugel, et isegi sõiduraha ei ole? Kas kutsud inimesed sünnipäevale ainult sellepärast, et kinke saada? 😀 Aga nüüd endast. Võrus ju ei ole töökohti ja kusagile mujale tööle minna ei ole mul ka võimalust, sest mul ei oleks võimalik kusagil eluaset üürida ja transporti mul ei ole(autot ma ei juhi). Mis erialasse puutub, siis mul polegi eriala. Omal ajal sain ainult keskkooli lõpetatud ja seegi kaugõppe teel. Käisin keskkoolis ja tööl. Nüüd muidugi on hilja kahetseda, aga ilma erialase väljaõppeta ei võeta kuhugi tööle. Ma mõtlen just sellist tööd, mida ma tahaksin teha(raamatupidamine), sest põllumeest/transporditöölist minust ei ole. Just tervislikel põhjustel…

Comments are closed.