Esiteks alustan sellesama mõtteteraga, mille ma oma blogipostitusse panin. Ma olengi õnnelik, või vähemalt peaaegu õnnelik. Mis elu nautimisse puutub, siis eks iga inimene tõlgendab “Elu nautimist” omamoodi. Minu arvamus on “Elu nautimisest” see, et ma olen õnnelik, et ma elan just nüüd ja praegu. Vaatamata sellele, et aastaid tagasi hävitasin oma elutingimustega (kommetega ikka) 😀 oma tervist ja elu. Ma oleksin ju võinud praeguseks surnud olla, aga õnneks sain teise võimaluse. Ja viimasena “Jõuda kohta, kust ei püüa kusagile mujale minna”. No selle asjaga on nii, et ma veel ei ole jõudnud kohta, kust ma ei püüa kusagile mujale minna. Ma nimelt ei ole saanud veel oma päriskodu(oma korterit). Selleks puudub mul piisav raha ja praegu ka võimalus seda suuremal hulgal hankida. Aga et jälle mitte vana teemat jätkata, siis panen sellele teemale punkti ja enam seda ei kajasta… 😉

Mis tänasesse päeva puutub, siis see on nüüd peaaegu juba õhtusse jõudnud. Hommikul tõin kuurist veel natuke puid tuppa(neid polegi seal enam kuigi palju) ja käisin ka poes, et järgmiseks nädalaks oleks toiduvaru kodus olemas. Teate ju küll neid sagedasi poeskäike. Ikka jääb silma midagi, mida algselt ei olnud plaanis osta. Tegelikult olen ma selles suhtes üsna konkreetne ja hetkeostusid ei tee. Joogivett saan ma kraanist. Maitsestatud pudelivett või limonaadi ostan ainult siis, kui nädala lõpus sauna lähen. Sel nädalavahetusel jälle ei viitsinud minna. Tänane päev möödus taas ahju kütmisega ja süüa tehes. Tegin jälle suurema koguse valmis, et järgmistel toidukordadel saaks ainult ülessoojendamisega läbi ajada. On mul ju igapäevasteks elamiskuludeks arvestatud 2€, seetõttu pean mõni päev vast väiksema rahaga läbi ajama, sest saun on ka 2, või isegi 2,5€. Ja saab hakkama küll. Priisata(elu nautida 😉 ) just ei saa, aga näljas ka ei ole…

Mind teeb rõõmsaks see, et varsti algab kevad… 🙂