Enesekindlus on minu teine nimi!

Minu järjekindlat jonni ja enesekindlust milleski, võidakse rumaluseks pidada ja ega teised ei peagi minuga samamoodi arvama, aga on asju, milles minuga ei tasu vaielda. 😀 Kui ma milleski oma seisukoha olen võtnud, siis ma sellest ei tagane. Näiteks kasvõi seesama “ketikirjade” värk. Kui ma oleksin selle postituse tegemata jätnud, siis ma oska arvata, kui palju mu fb postkasti selliseid kirju oleks tulnud. Ennetasin sellist  võimalust ja tegin postituse, et “Palun minu postkasti selliseid ja sarnaseid kirju mitte saata”. Üks mu sõbralisti liige(Tiia Järvpõld) leidis, et viga on minus, kui mulle sellised saadetised ei meeldi. No olgu siis viga minus, aga kui ma oma suud lahti poleks teinud ja kogu oma sõbralistile teada andnud, et ma ei taha selliseid kirju oma postkasti, siis oleksin ju kannatajaks jäänud mina, sest peaksin leppima asjadega, mis mind häirivad.

Inimene peab kõigepealt ise ennast austama. Küll siis teised ka hakkavad austama. 🙂 Need ajad on möödas, kus ma ennast teisejärguliseks pidasin või lasksin teistel pidada. Praegu on asi lihtne. Kui ma ei meeldi sulle sellisena, nagu ma olen, siis palun pane uks väljastpoolt kinni, nagu öeldakse. 😉 Internetimaailmas on lihtne. Lihtsalt ei suhtle nende inimestega, kes mu eneseväärikust tahavad õõnestada. Õnneks minul selliseid ei olegi. Need, kes olid, on ise juba vaateväljast lahkunud. Hullem lugu oleks siis, kui selline inimene kes sind ainult halvustab ja ära kasutab, oma veresugulaste hulka kuulub. Aga nagu öeldud, siis minul selliseid inimesi ei olegi. Õnneks! 🙂 Minu praegune elu on rahulik ja vaikne. Olen oma praeguse eluga väga rahul ja uue talve tulekuni on ka veel aega, et viriseda külma korteri pärast. Selge see, et linnavalitsus siin mulle remonti ja soojustust tegema ei hakka. Mingi jutt oli keskküttega korterist, aga ma ei oska öelda, kas seda mulle pakutakse, sest niipalju, kui ma linnavalitsuse inimesega suhtlesin, siis talvel on maksed kusagil 170€+elekter ja internet. Mu pension on praegu ainult 300€ kanti ja pealegi ma alles hakkan siin tasapisi sisse seadma.  Suvel peaks sel juhul rohkem puid varuks ostma, aga ma ei teagi nüüd, kuidas see mul õnnestub, sest mingit kõrvale pandud raha mul ei ole, et saaksin puud kohe välja osta. Ja kuuri ladumine on ka paras väljakutse, kuid vist tuleb teha, sest kedagi palkama ma küll ei hakka. Ja noh! Mu pensioni jätkumine on ka veel küsimärgi all, sest arstide juurde pean alles mai algul minema.

Nüüd kindlasti tuntakse huvi, et kuhu jäi mu unistus oma korterist. 😀 Loomulikult on mul see unistus. See soov on veel suuremgi, kui varem, aga…kusagile Ida-Virumaale ma enam ei tiku. Vaatab, mis elu mulle pakub. Kui oma korter osta, siis kusagile siiasamasse Võru linna või lähedusse. Sellise otsuse langetasin ühel kindlal põhjusel, aga see jääb ainult minu teada… 😉

 

Facebook Comments