Lihtsalt mõtteid!


Mulle meenus fraas raamatust “Vanem õde”, kui Siina ütles Tamarale, et “Sinu ema ei tee midagi, sellepärast tal ei olegi sõpru”. Nüüd tunnen end nagu tolle Tamara ema, kellel ei ole sõpru(tõelisi sõpru), sest sõbraks olemine vajab mõlemapoolset pingutust. Mitte nii, et üks muudkui ootab oletatavate sõprade teeneid. 😉 Aga ma tunnen end ka nii hästi, sest viimaste aastate läbielamised on minus tekitanud soovi oma urgu pugeda ja oleksin väga häiritud, kui peaksin aktiivset elu elama. Kogu Võrus elatud 20 aasta jooksul ei ole ma siin enda ümber mingit sõpraderingi koondanud. Võib-olla oli see viga, sest saan iga päevaga vanemaks ja pensionärina oleks vast tore, kui eakaaslased külas käivad või teeme koos midagi. Näiteks mu naabrimemm, kes pidas 18.dal sünnipäeva. Tal olid eakaaslased ja sõbrad külas. Mina naabrinaisena ei oleks sinna seltskonda läinud, sest minu jaoks on tema sõbrad võõrad. Aga naabrimemm oli nii armas, et kostitas ka mind sünnipäevasöökidega. Ja taas ma imestan, et kuidas inimesed ikka viitsivad pidusid pidada ja kokata. Mu oma ema oli samasugune, kes vaaritas alati head-paremat, kui meil vanasti suguvõsa kokkutulekuid korraldati. Mina ei ole seda traditsiooni jätkanud…

Homme saab mu noorim laps täiealiseks ja nad planeerivad väikest istumist. Ikkagi 18 ju! 😀 Ma vihjasin tütrele naerdes, et tulge mulle autoga järgi, kui lauda istumise aeg käes on. Noh, see oli küll lõõpimisena öeldud, et tulgu mulle järgi. Loodan, et mu lapsed on mu “musta huumoriga” harjunud. Vanemast tütrest tean küll, et tema mõistab seda ja teeb isegi vahetevahel. Noorema tütre puhul ei ole ma selles eriti kindel, sest tema ju minu kõrval ei kasvanud. Aga see on nüüd minevik. 🙂 Mu pesamuna saab homme 18. 🙂

Aga vaadake! Ma olen 8 aastat oma elust facebookis veetnud. 😀

Facebook Comments