Eile õhtul…

…tegi mu noorem tütar mulle ettepaneku, et võiks kalmistul, mamma(minu ema) ja teiste sugulaste haual ära käia. Kuna mu ema on maetud Pindi kalmistule(Lasva vallas), siis ma ei olnud kindel, kas täna(laupäeval) üldse bussid liiguvad. Maakonnaliine on ju nii hõredaks jäänud. Aga õnneks liikus buss nii sinna, kui tagasi enamvähem sobival ajal. Tagasisõitu pidime küll umbes tunnikese ootama, aga vähemalt saime linna. See buss tegi küll suurema ringi, aga selle eest sõitis mööda sealt, kus mu tütred elavad ja saime peaaegu maja ette. Käisin siis kiiruga pesus ära ja tulin kohe järgmise linnaliinibussiga koju, sest tahtsin täna ahju kütta. Ilmad ei ole ju veel piisavalt soojad, et minusugune külmakartlik lepiks kütmata toaga. 😛 Tegelikult hakkaski meil Lasval bussi oodates külm.

Homme tahan ju kogudusse minna ja esmaspäevaks on number perearsti juurde. Nii, et saunaskäik oli vajalik. Aga õnneks sain mitu kärbest ühe hoobiga, sest kui läksin kodunt välja, et kalmistul käia, võtsin juba pesemisasjad ka kaasa.

Eile ja ka täna peale surnuaialt tulekut, paigutasin asju kappi, et suve tulekuks saaks tuba enamvähem elamisväärseks. Nüüd saan siin ju veel terve aasta elada. Üürilepingut pikendati järgmise aasta aprilli lõpuni. Mulle toodi nõukaaegne sektsioonkapp, sama tooni diivanilaud ja 4 tooli. Kõik muidugi kasutatud ja vanaaegsed, aga mulle käib küll. Siia, linna sotsiaalkorterisse ma ise ikka ei hakkaks mingit uut mööblit ostma. Kui siit kunagi ära tuleb või saab kolida(selle all mõtlen oma päriskorterisse), siis ma ei hakka siit midagi kaasa võtma, sest kogu mu praegune mööbel on vanamoodne. 😀 Aga mul on väga hea meel, et ma selle sektsioonkapi sain, sest mul ei olegi kunagi sektsiooni olnud ja minu arust on need veneaegsed palju otstarbekamad, kui kaasaegne mööbel. 🙂

Facebook Comments