Ülistuspäev Valmieras!

Meil oli kokku lepitud, et hakkame enne üheksat sõitma ja kuna mina olin viimane, keda tee pealt auto peale korjata, siis pidin umbes kell kolmveerand üheksa kokkulepitud tänavanurgale ootama minema. Nagu mul kombeks, jõudsin sinna loomulikult liiga vara. 😀 Ma olen kord juba selline, et lähen alati varem kohale ja ega ma hilinejatesse eriti hästi ei suhtu. Aga see on teine teema, sest minu seltskond jõudis täpselt kokkulepitud ajaks tänavanurgale, kus kohtuma pidime. Seni, kuni ma oma “sohvrit” ootasin, sõitis minust mööda mitu meie seltskonda, kellel sama siht ees oli. 🙂 Nad lehvitasid mulle rõõmsalt, kui autodega mööda vurasid. 😉

Sain autos tagaistmel laiutada, sest kahjuks üks meie seast ei saanud eile meiega liituda. Nii, et sõitsime kolmekesi. Tee viis meid läbi Antslast ja ma ei teagi, millistest kohtadest me veel mööda sõitsime, sest ega ma eriti aknast välja ei vaadanud. Nii palju märkasin, et loodus on väga janune. Isegi puulehed olid norgus. Antslas märkasime veel ühte meie seltskonda, kes alustasid oma sõitu Võrust, aga Antslast tuli veel keegi nende autosse kaasa.

Nii ma siis seal auto tagaistmel omaette mõtisklesin. Minuga on vist igav koos reisida, sest mulle ei meeldi, kui reisikaaslane kõrvalistmel lobiseb. Mulle meeldib omaette teed uudistada ja mõtiskleda. 😀
Sõit kulges kiiresti, aga olgu etteruttavalt öeldud, et tagasisõit kulges veel kiiremini. Varsti olime Valgas ja Valkas, sest kahte riiki eraldab üksteisest  õhkõrn(mõtteline) piir. Sain piiriületamisest aimu siis, kui telefoni tuli sõnum, et olete jõudnud Lätti ja kõnehind on siin selline-selline. 😀 Mingit dokumentide kontrolli küll kusagil ei olnud, aga loomulikult peavad teise riiki minekuks dokumendid kaasas ja kehtivad olema. 🙂
Valka ja Valmiera vahel püüdsin telefoniga natuke jäädvustada ka, mis eriti ei õnnestunud ja kahjuks sellevõrra ei saanud ma kohapeal ülistuskoosolekul eriti midagi jäädvustada, sest telefoni mälu lihtsalt sai täis. Mul ei ole telefonis korralikku mälukaarti. Need on minu  jaoks liiga kallid ja ma ei ole veel raatsinud osta. Aga muidu tahaksin küll suurema mahuga mälukaardi osta(mu telefon võtab vastu kuni 256GB mälukaarti). Valka ja Valmiera vahel ootasime veel tõkkepuu taga, sest üks pikk kaubarong oli just möödumas. Ka ronge ei ole ma juba ammu näinud, sest ma ju ei ole kusagil kaugemal käinud. Isegi Võru raudtee läheduses mitte. Elan ju kesklinnas ja mul ei ole sinnakanti lihtsalt asja. Aga vabatahtlikult mingeid jalutuskäike ma ka ei tee.

Kogunemine

Niisiis! Jõudsime oma sihtkohta esimeste hulgas ja nagu meie pastor täna ütles, siis Ülistusürituse korraldajal oli väga hea meel, et Eestist nii palju sõpru on tulnud. Ülistus algas kell 11 ja kestis umbes poole 4ni, siis oli “söögivahetund” ja vaba aeg, kuni veel üks külalispastor kohale tuli. Söögiks olid lätlased valmistanud suppi. Ma muide ei ole nii maitsvat suppi mujal söönudki. Ja laual oli veel mitmesuguseid lisandeid, ning puuvilju. Aga juba hommikul oli lauale pandud kohvi ja tee valmistamiseks vajalikud asjad ja küpsised/pirukad snäkkideks, et ülistuskoosolekul kohalolijad saaksid end vahepeal turgutada. Mina lahustuvat kohvi ei joo, seega võtsin rohelist teed  ja sidrunivett, ning  maitsesin pirukaid ja küpsiseid.

 

Esiread olid tühjad, sest seal päikesevarju ei olnud ja kuuma päikese all lihtsalt ei jõua keegi istuda. Sellepärast Levonilgi kapuuts peas, et päikesepistet ei saaks.

See hommikune 4 tundi jalgel seista väsitas mind kõvasti. Loomulikult seisime püsti, kui ülistust laulsime. Ja erinevaid ülistusgruppe oli mitmeid. Eelmistel kordadel nii palju erinevaid ei olnud. Vaheajal, peale sööki tahtsid mõned meie seast poes käia. Aga mina küll ei jõudnud oma seismisest paistes jalgadega kuhugi minna, olgugi, et see pood ei olnud kuigi kaugel(umbes 600m), kuid kuna mindi jalgsi, siis ma tõesti ei jõudnud kaasa minna. Jalad valutavad veel tänagi ja väsinud olen ka veel.

Pastor Ledjajev tuli kella 5-ks ja teda võeti vastu, nagu staari, aplodeerides. Kahjuks siis ma enam pilte teha ei saanud, sest mu telefonil mälu lõppes. Aga Ledjaevi osalus oli veel võimsam, kui hommikune pool. Ma päeva teisel poolel kolisin üldse tagaridadesse. Hommikul istusin eespool, et kõike ikka korralikult näha/kuulda. Oma koguduses istun ma ka eespool(teises reas). 😀 Kes Ledjaevi võimsatest koosolekutest aimu tahab saada, siis kuulaku neid tema blogilehelt või facebookist.

Kella 19 ajal hakkasime Võru poole liikuma ja siis sain ma koha juhi kõrval, esiistmel. Ütlesin küll, et ma istuksin meelsasti tagaistmel, sest olen väsinud ja tahan omaette mõtiskleda, kuid ikkagi istusin juhi kõrvalistmele. Ja kuigi lubasin vaikida, tekkis meil omavahel selline muljete vahetamine, mille jooksul teekond lausa lendas. Me tõesti ei märganudki, kui juba 50 km teest oli läbitud. Valmierasse sõites jutlesid omavahel inimesed, kellel on ühiseid seiku või mälestusi jagada, aga mina ju olen “sisserännanu”, ehk alles viimased 20 aastat Võrus elanud, seetõttu minul nendega selliseid muljeid vahetada ei olnud, nagu nad Lätti sõites omavahel rääkisid. Kui mina autojuhi kõrvalistmel istusin, siis rääkisime praegusest ajast ja ka sellistest asjadest, nagu kergesti ärrituvus. Tunnistasin ka neile, et mul on sellega ikka veel probleeme. Tema(autojuht) soovitas negatiivsetest inimestest mitte välja teha, sest enese õigustamine on selliste jaoks nagu vesi veskile. Nüüd ma olengi proovinud tema soovituse järgi talitada ja oma arvamust mitte igakord välja laduda. Veel rääkisime novembrikuistest konverentsidest Riias. Teised on ka seal juba mitu aastat käinud, aga mina pole veel kordagi julgenud minna, sest arvasin, et hotellis ööbimine on minu jaoks liiga kallis. Aga nagu selgub, siis saab 2 ööd koos söögikordadega umbes 30 või 40€ eest kätte. Nüüd siis tean ja valmistun juba selleks, et sügisel koos teistega Riiga minna…

Olen eilse päevaga väga rahul!

Facebook Comments