Tegus laupäev!

Kuna mu kodune elu on suhteliselt sündmustevaene, siis ei ole ma hakanud igat pisiasja blogisse kirjutama, kuigi mõnda sündmust(kasvõi tänane talvepuude toomine) tahaks jäädvustada. Täna, nagu kokku lepitud, helistas mulle sama inimene, kes eelmiselgi korral puid tõi ja sel nädalavahetusel lubas uue koorma tuua. Ma tegelikult ootasin telefonikõnet juba eile, aga ju tal siis ei olnud eile aega. Kui ta mulle helistas, siis olin natuke kimbatuses, sest naabrimees oli oma mikrobussi just väravate vahele, tee peale parkinud. Ta ikka jätab õhtuti bussi sinna. Läksin siis maja peale otsima, et kelle buss see on ja ehk saab mõneks ajaks kusagile teise kohta parkida. Naabrimeest ei olnud koduski. Nagu teise naabrinaise käest kuulsin, selgus, et noor pere oli sellise ilusa ilmaga lastega randa läinud. Õnneks sai too naabrinaine neile helistada ja bussi omanik lubas tunni aja jooksul tulla ja oma masina eest ära parkida. Buss sai teisaldatud ja siis hakkasin mõtlema, et puud pidid ju ka umbes tunni pärast kohale jõudma, kuid millegipärast ei ole veel saabunud. Siis aga kuulsin õues toimetamist. Kuna mu kuuri uks oli lahti(tegin enne lahti), siis ei hakanud puude tooja mind segama, vaid viskas neid ise kuuri. Läksin välja ja küsisin, et miks mulle ei teatanud. Ma ju oma tuppa eriti ei kuule, mis õues toimub. Loomulikult läksin appi ja kahekesi sai puud kärult päris kiiresti kuuri. Selgus, et tal oli kodus käru rehv katki läinud ja ta pidi seda vahetama/parandama. Sellest see viivituski. Leppisime järgmise koorma toomises ka kokku või õigemini jäi see praegu lahtiseks. Pidin talle helistama, kui tahan puid juurde tellida.

Eilne päev möödus saunas käimise tähe all. Tegelikult teadsin, et kui nüüd laupäeval puud tuuakse, siis ei ole mul reedesest saunas käimisest kasu, sest puude ladumine paneb nagunii higi voolama. Ja ma ei eksinud. Mul võttis see rassimine küll võhma välja. Ilmad on praegu suvised ja ma võiks ju päeval aknaid lahti hoida, aga ma eriti ei julge, sest tütre kass on praeguseni veel siin ja ma kardan, et ta lippab akna kaudu minema. Siiamaani ei ole ta õnneks ära jooksnud. Kiisu on nüüd siin ära harjunud ja tuleb juba täitsa julgelt ligi. Eriti siis, kui midagi saada tahab. 😀 Mõnikord ma ikka hoian akent lahti. Mul on siin ju tobedad aknad, millel puudub õhutusava. Kui akna lahti tahan teha, siis pean kogu suure aknapoole avama.

Vähemalt on mul nüüd osa küttepuid juba varutud. Talve tulekuni on veel aega ja sinnamaani kogun ja planeerin, kui palju puid mul veel vaja tellida. Peale puukoorma sisse viskamist selgus, et väga palju sinna kuuri enam ei mahu, sellepärast leppisingi toojaga kokku, et helistan siis, kui saan kuuris ruumi juurde… 😀

Facebook Comments
Elveetsius
Olen keskealine naisterahvas, kellele meeldib mõnikord oma mõtteid blogisse talletada. Kirjutan kõigest, või siis mittemillestki. See sõltub lugeja vaatevinklist! :)