Tarkusepäev hakkab juba lõpule jõudma, aga…

…enne tahan veel mõned read  blogisse talletada.

Sünnipäevale järgnev päev ei alanud minu jaoks positiivselt, sest juba öösel tundsin meeletut peavalu ja kui ma öösel koridori, wc-sse pidin minema, siis kõikusin täielikult. Koperdasin vaevaliselt voodisse tagasi, kuid enne tõin ämbri ka voodi juurde. Ämbrit voodi juurde ei ole ma peaaegu 4 aastat pidanud tooma(teate ju küll toda aega, kui ma veel alkoholi tarbisin). 😛 Aga eile oli mul just selline enesetunne, nagu aastaid tagasi. Igatahes poeg, kellele ma eile helistasin, et tooks mulle apteegist peavalu rohtu, helistas mulle täna veel tagasi ja küsis, kuidas ma end tunnen, sest eile, kui ma talle ukse avasin, et rohukarp vastu võtta, pidin ma väga räbala väljanägemisega olema. Ma üldse ei imesta, et olin, sest tegelikult on mul veel tänagi väike peavalu. Nüüd on vähemalt rohud kodus olemas. 😀 Ma olen ju seda tüüpi inimene, kellel ei ole kodus mingeid ravimeid, “igaks juhuks”. Õnneks sain poja kätte, et ta tooks mulle rohtu.
Vanem tütar ütles mulle veel minu sünnipäevasel õhtul, et Emma(mu tütretütar) tahtis ka vanaema sünnipäevale tulla. Aga tol päeval, kui mu tütred minu juurde tulid, oli Emma päeval lasteaias. Algselt pidid nad siis eile tulema, kuid helistasin tütrele, et parem, kui nad ei tuleks, sest kes teab, mis nakkusi võib minu käest saada. Ja praegu ei ole see neile küll vajalik. Aga täna tundsin end juba piisavalt värskena ja siis andsin tütrele teada, et võivad tulla. Pidin ainult poes käima ja midagi sobivat lauale panemiseks ostma. Ma ei osta ju koju sellist kraami, mis igapäeva toidulauale ei käi. Aga tundub, et ostsin vist liiga palju, sest praegu seisab mul külmikus kahte erinevat kooki, mida me ära ei jõudnud süüa. Mul ju veel isu pole. Ainult ploome, mida Võru Toidukeskusest ostsin, sõin küll isuga. 😀
Mu tütretütar on armas(ja ütlen saladuskatte all) üks kena tüdrukutirts. Aga ega ma selliseid kiitvaid sõnu kunagi välja ei armasta rääkida. Oma lapsi ma vist kunagi ei kiitnud ja nüüd ei oska/julge lapselast ka kiita. Igatahes nii armas oli teada, et tahtis ka vanaema juurde tulla. Ma näengi teda liiga harva, sest suvel oli ta päris pikalt maal, teise vanaema(mamma) ja papa juures.

Kõigile koolijütsidele ja nende vanematele soovin Turvalist kooliaastat!

Facebook Comments
Mina sotsiaalmeedias

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga