Kaks on ikka parem kui üks, ehk…

…olen nüüd kahe imelise printsessi vanaema! 🙂

Meie tiburull!


Kuna ema ja lapsega on kõik korras, siis on nad juba kodus. Praegusel ajal ju ei hoita sünnitanud naist ja vastsündinut ilma pakilise vajaduseta kaua haiglas. 🙂 Eile käisime neid haiglas külastamas ka…

Keegi siin mu oktoobritervituse postituse all tabas ära, et mulle on teine lapselaps sündimas. Ja ma võin küll eksida, aga too kommentaar tundus mulle kuidagi halvustav. Nagu oleks lapselaste sünd midagi häbiväärset. 😀

PS! Kuna ta ei ole minu laps ja ma pole volitust saanud, et võin teda netis promoda, siis katsin näo kleebisega.

Töönädala lõpp!

Ok-ok, pealkiri ei käi küll minu kohta, sest mul kõik päevad suhteliselt ühesugused, aga inimesed, kes töötavad esmaspäevast reedeni, rõõmustavad küll, et reede on käes ja saab end vabaks lasta. 😀

Et asja veel mitte keerulisemaks kirjutada, ütlen lihtsalt, et need viimased päevad, enne nädalalõppu on ka mulle(meile) ootusärevad olnud ja see ootus kestab veel. 😀 Kui nüüd tänasesse päeva tulla, siis nagu paljudel reedestel päevadel varemgi,  tuli mu noorem tütar jälle enne minu juurde, kui ta koju läks. Ta on terve nädal Valgas, sest õpib sealses Kutsekoolis kokaks ja elab ühiselamus. Praegu on ta ühes kohvikus praktikal. Siia tulles ostis ta kohvikust sushit kaasa. Ma ei ole sushit küll väga tihti söönud, kuid need korrad, kui ma seda saanud olen, võin öelda, et ma lausa fännan seda rooga. 😀 Hanna tõi 2 erinevat sorti sushit. Ta kirjutas mulle nädala sees ja küsis, millist ma tahan ja mina valisin Philadelphia Lux. Minu arust 5€ kaheksa tüki eest ei ole palju küsitud. Igatahes mulle väga maitses. Tütar endale ostis vist selle “maki”. Ma pole kindel, aga ta ütles, et tema omad sisaldavad kana. Maitsesin ka neid ja need mekkisid veel paremini, kui minu valitud palad. Igatahes ütlesin tütrele, et kui järgmisel reedel koju tuleb, siis ostku veel sushit kaasa. Valga rahvas kindlasti teab seda söögikohta. Neil on isegi oma facebooki leht olemas. Sushi ei ole küll selline toidukraam, mida kõhutäiteks piisavalt saab süüa, aga ütlesin tütrele, et kui mul see võimalus oleks, siis sööksin sushit nõrkemiseni. 😀 Aga mis nüüd nädala lõppu ja ootsusesse puutub, siis ootan oma teise lapselapse sündi. Aga siiamaani ei ole ta veel otsustanud oma tulekust märku anda, kuigi homme saab juba 41 nädalat täis. 😀 Võite mu tütre kõhubeebile  “meeldib” panna. 😉
PS! See postitus ei ole reklaampostitus, vaid tahtsin lihtsalt oma maitseelamusest kirjutada. 😀

Olen pinges!


Paraku ei saa ma selle tekstiga nõus olla, sest kõike, mida minu arust muuta tuleks, ei saa ma muuta. Minu käed(oskused ja jõud) lihtsalt ei küündi selleni, et saaksin muuta seda, mida tuleks(tahaksin) muuta. Üldiselt on nii, et olen vist sügismasenduses. Ma ei ole isegi koduriideid seljast võtnud. Kuuris käin fliisist pükstega, millega ma päeval toaski toimetan ja kodu lähedale poodi tõmban mingid vanad teksased jalga, sest nende fliispükstega ei sobi isegi poodi minna. Kahjuks ei ole ma peaaegu 2 kuud isegi koguduses käinud. See on küll selline koht, kuhu ma püüan paremad riided selga panna, aga lihtsalt ei ole tahtnud minna. Ma ei pea pabistama selle pärast, mida koguduserahvas minu puudumisest mõtleb, sest nende asi ei ole teise käitumist arvustada ja ega nad seda ei teegi. Aga Jumala ees tunnen end küll süüdlasena, sest ega ma kodus olles ka Piiblit ei loe või jutlusi ei kuula. Sel kuul olen üldse liimist lahti, sest esiteks on ühe mulle laekuma pidanud summa päralejõudmisega probleeme, või õigemini see viibib kauem, kui ma olin lootnud ja teiseks on mul ühe lähedase suhtes ka väike närv sees. Aga loodetavasti lahenevad need probleemid tõrgeteta. 🙂

Vähemalt niipalju, kui mina poes olen käinud, ei ole ma veel jõulupakkumisi näinud. See on jälle selline asi, millest mina aru ei saa. Nimelt sellest, et miks nii vara, oktoobris, juba jõulukraami müüakse. Noh, ega kogu see jõulutrall mind ei puuduta, sest ma ei ole ühelgi aastal mingit suurt jõuluostlemist teinud. Mul ei ole selleks võimalusigi olnud. Ega ei ole praegugi, aga ju mul tuleb siis taas kõhu arvelt näpistada. Natuke olen ikka säästa(investeerida) ka suutnud ja kavatsen sellega jätkata, aga veel ei tea, millal see õnnestub. Ise loodan, et hiljemalt jaanuaris. Tegelikult olin kahtleval seisukohal, kuhu blogisse ma selle postituse teen. On mul ju veel mitu blogi peale käesoleva. Aga otsustasin seekord siia kirjutada… 😉