Seda motot ma järgingi ja…


…olen oma eluga rahul! Mul on praegu kõik olemas mida ma vajan ja kuigi alati võiks paremini olla, siis ei kurda ma üldse oma praeguse eluolu üle. Jätkuvalt on mul suur soov ükskord oma isiklik korter osta, kuid kuni seda võimalust veel ei ole, siis lepin olemasolevaga. Mulle muide pakuti siinsamas Võrus keskküttega üürikorterit, aga ütlesin pakkujale ära, sest:

  1. Mulle ei meeldi kolimine, seega eelistan olemasolevat pinda.
  2. Kui millegipärast üürileandja otsustab, et ta enam ei taha minuga üürilepingut jätkata, siis tuleb mul välja kolida, aga siis mul ju enam linna sotsiaalpinda ei oleks ja praegu ei ole veel piisavalt raha ka, et endale oma korter saada. Kunagi ma kirjutasin oma blogis, et nüüd ma enam ei plaani Ida-või Lääne Virumaale kolida, sest…(aga seda ma blogis ei kajasta).
  3. Üüripind on ju hoopis kallim, kui mu praegune korteriüür, mis jääb aastaringselt 100€ kanti.

Üldse on nii, et oma elu mure või kitsaskohti pole mõtet blogisse küll kirjutada. Minul on selleks Jumal, kellele ma oma muresid(kui neid on) kurdan. Või äärmisel juhul mu koguduse karjane, keda tean, et annab head nõu, mitte ei nääguta.

Minu elu ongi rööpasse saanud ja ma olen väga tänulik, et varasemad probleemid on mu elust kadunud. Nüüd olen targem ka ja tellin selleks aastaks piisavalt puid, et ei korduks möödunud talve probleem, kui ma siin korteris külmetasin. Jah, ahi ei pea kuigi korralikult sooja, kuid mina ei saa sinna midagi parata. Mina oma raha eest ei hakka küll võõrast korterit mingit moodi “putitama”. Nii ongi see samas seisus, nagu see mulle anti. Narmendav tapeet jne…aga vähemalt on mul rahu ja vaikus…

Muremõtted nurka!

Öeldakse ikka, et inimene räägib kõige rohkem sellest, mis talle kõige enam peavalu tekitab. Ei ole minagi erand. Aga tean, et ilma Jumala abita ma sellest olukorrast nagunii välja ei tule. Seetõttu otsustasingi, et ma enam ei muretse asjade pärast, millest mina oma jõududega jagu ei saa. Tean, et Tema(Jumal) aitab mu sellest olukorrast välja. Nii, et panen oma vajadused Tema ette. Hommikul läksin vist liiale, kui teise inimese blogis liialt oma arvamust avaldasin. Aga enam seda ei juhtu, sest minu enda arvamus on ju ka selline, mida raske kõigutada on. Miks ma siis peaksin lootma, et mõnele teisele minu arvamus korda läheb. Nemad on nemad ja mina olen mina. Õnneks ei ole mul millestki puudus, peale oma korteri muidugi. Aga küll ma selle ka ostan. Vaatasin mitmeid üürikortereid ja mõistsin, et ma ikka ei taha üürikorterit. Ma ei taha kellegi heatahtlikkusest sõltuda ja pealegi on üüritud korteri kulud suuremad. Selle raha saaksin hoopis korteri ostuks säilitada. Parem kogun veel natuke ja siis ostan päris oma korteri. Ja kui praegu asjalood väga kriitiliseks lähevad, siis mul on lapsi, kelle juures ma saaksin peavarju. Ainult, et ma ei taha noorema põlvkonnaga koos elada. Eriti, kui neil endilgi eluase väike. Nii, et peagi ostan endale oma isikliku korteri. Mis sest, et see mingi luksuslik korter pole. Ma ei vajagi luksust, vaid elementaarseid asju(pesemisvõimalus, söögitegemisvõimalus ja talvel ka soe tuba. Seda pole ju palju? Peamine, mida ma vajan, on rahu ja vaikus. Muu on mul kõik olemas…

Mis sellesse nädalavahetusse puutub, siis reedel läheme Emma teise vanaemaga “Laula mu laulu” kontserdile ja vb lähevad noored ka sel aastal Hauka Laadale. Siis saan ka seal ära käia. Ei ole Hauka laadal veel kunagi käinud. Ei olnud ka Vastseliina laadal käinud, kuid sel aastal käisin seal ära.  Käidud-nähtud, rohkem ei pakugi huvi. Ma pole ju laatade väisaja, aga ühe korra elus tahtsin seal küll ära käia. Sama ka Antsla(Hauka laadaga). Kuni ma veel Võrus elan, on mul nagunii vahetevahel vaja lapselast lasteaiast ära tuua. Nii, et ei saa öelda, et mul tegevust pole… 😉

Kuna ma ei ole ikka veel…

…maha matnud soovi saada oma, isiklik korter, siis jälgin pidevalt kinnisvaraportaale. Täna juhtus mu vaatevälja see korter. Renoveeritud ja puha. Ja ainult 2500€. Praegu ma küll ei saaks seda endale osta, sest mul ei ole nii palju raha koos, aga muidu ju täitsa vingelt renoveeritud. On küll üks asi, mille pärast ma selliseid kortereid ei ole vaadanud ja see on sellepärast, et see on samasugune Hrustsovka, nagu meie praegune eluase, aga üksikule inimesele kõlbaks see küll. Pealegi on selles korteris korralikult renoveeritud pesuruum, mis on minu jaoks kõige olulisem. Ja noh, Kohtla-Järvel oleks ma võõras nägu, seega mu vana mentaliteeti ei teaks keegi. Leiaksin seal töödki. 😉

Aga esialgul pean veel raha koguma. Oma korteri ostan ma nagunii. Kas just see enam saadaval on, aga kui piisav rahasumma koos, siis saab juba edasi vaadata.