Jõululaupäev!

Esiteks võtan oma sõnad tagasi, mis ma eelmistes postitustes kirjutasin, et olen jõuluõhtul ja üldse jõulude ajal üksi. Ei ole, sest minuga on Jeesus, kuningate kuningas. 🙂 See, et ma vb. füüsiliselt olen üksi, ei oma üldse tähtsust.
Õnneks ärkasin piisavalt vara, et enne kogudusse minekut oma hommikukohv ära juua. Panin telefoni kella seitsmeks äratama, sest tahtsin hommikul rahulikult kohvi juua ja toimetada. Hommik on alati selline aeg, mida ma tahan võtta ainult enda jaoks. Seoses sellega häirib mind alati, kui keegi juhtub hommikul helistama. Õnneks on selleks võimalus telefon hääletu peale panna. Seda ma tegelikult teengi. Õigemini panen telefoni alati hääletu peale juba õhtul, ööseks… 😀 Mõnele sellisele varahommikusele helistajale tahaks öelda, et telefonil on sõnumite saatmise võimalus ka. 😛

Kogudusse jõudsin nagu alati, üks esimestest. Ma olen selline inimene, kes pigem läheb varem, kui hilineb. Täna oli kohal tavapärasest rohkem rahvast. Jutlus oli nagu alati väga hea. Ja meie pühapäevakooli lapsed olid ka laulud selgeks saanud ja esitasid neid. Väga armas oli kuulata. Mul läksid silmad märjaks, nagu alati, kui midagi ilusat kuulen-näen. 🙂

Nüüd olen kodus, tegin eilsed makaronid soojaks ja praadisin paar kotletti ka juurde. Makarone jäi muide veel järgi ja külmkapis on küllalt söögikraami, aga ei midagi sellist, mida jõulusöögiks võiks pidada. Ma ei hakanud midagi konkreetset ostmagi, sest konserve, mis ma A1000-st ostsin on veel alles ja muud ka. Kõigepealt tuleb need ära süüa. Arvan, et aastalõpuks on otsas ka, siis tuleb midagi juurde osta. Võib-olla ostan siis liha ja kapsast jne… Pole selles veel üldse kindel, kas hakkan rabelema. Võib-olla ostan purgikapsa ja juba valmis tehtud liha-kartulid. Kodus ise toitu valmistada on ka kulukas. Elektrit kulub ju kapsa hautamiseks palju. Ah-jh, mul on küll puukütte pliit, aga seda ei ole ma rohkem kütnudki, kui ainult ühe korra. Siis, kui ma siia korterisse alles kolisin. Mul ei ole nii palju puid, et kahte küttekeha “toita”. Peaasi, et tuba, kus ma magan, on soe.
Minu jaoks on tänane päev üsna tavapärane pühapäev, mida sisustan vast youtubest mõnda kristlikku filmi vaadates. Näiteks seda…


Kaunist Jõuluaega kõigile ja meenutage kõigi nende pidulaudade, kinkide ja jõuluvanade kõrval ikka seda, kelle tõttu jõule üldse peetakse. 😉
******
Lisan postitusele juurde, et tütar kutsus mind täna nende juurde jõuluõhtule, aga ma tõesti ei viitsi kuhugi minna. Pealegi vaja ahju hakata kütma(juba kütangi). Seetõttu ütlesin küllakutsest ära. Loodan, et järgmisel korral mind ikka kutsutakse. 😉

Ka mul käivad “päkapikud”


Kuna ma advendikalendri teemadel ei oska kirjutada, siis kirjutan lihtsalt oma emotsioonidest ja juhtumistest. 😀 Advendikalendri teemad eeldavad, et kõik inimesed on kuidagi jõulude saabumisega eriliselt ametis. Tänane päevateema oli näiteks jõuluõhtu riietumisest. Kuna ma leian, et jõuluõhtul ei ole vaja kuidagi eriliselt riietuda, siis ei oska ma ka kaasa rääkida.

Pidin täna minema lapselapse jõulupeole, aga viimasel minutil otsustasin, et ma ikka ei lähe. Teine vanaema ka ei tulnud. Aga kuna mul oli see plaan, siis läksin varem tütre juurde, et seal pesus käia ja juuksed lasta ära värvida. Tütre elukaaslane tuli mulle autoga järgi. Siis küsisid nad minu käest mu korteri võtit, et mulle lubatud riiul seni maasturiga ära tuua ja kui tütre elukaaslane tagasi tuli, siis ütles, et mind ootab kodus kingitus. Uudishimulik, nagu ma olen, küsisin kohe, et mis kink see on, aga ta ei öelnud. Kui koju tulin, siis avastasin köögis, tabureti pealt plasmateleka, ilus kinkešlehv küljes. See oli küll üllatus! 😀 Ma esmapilgul ei osanud isegi rõõmustada. Ma ei tea, ootasin vist midagi muud. 😛 Aga televiisorit mul ju ka ei ole ja see on väga hea kingitus. Ma pean nüüd ainult koha leidma, kuhu ma need asjad( televiisori ja riiuli, mille sain) panna saan. Ka pean ma oma karpidest  digiboxi üles otsima ja esialgul ka kasvõi toaantenni ostma. Ma ei ole telekat veel sissegi lülitanud. Äkki töötab see ilma digiboxita ja antennitagi. 😛 Pean seda tütre käest küsima. Praegu on nad vist veel lasteaias jõulupeol. Ma ei hakanud sinna minema, sest seal niigi palju rahvast ja pealegi oli mul vaja koju tulla ja ahju kütta. Ma pean seda ju iga päev tegema, sest nii ruttu läheb korter külmaks. Ja elektriradiaatorit ma ei raatsi sisse lülitada, kuigi ka see sai ostetud, kui siia kolisin.

Mis jõuludesse puutub, siis jõululaupäeval, ehk sellel pühapäeval lähen hommikul kogudusse ja õhtul istun vast kas arvutis, või vaatan uut televiisorit. Mul polegi nii suure ekraaniga ja veel plasmatelekat kunagi olnud. Eelmine televiisor oli selline hästi kobakas ja see läks 2 aastat tagasi katki. Nii ma siis olengi oma  vaba aega ainult arvuti taga veetnud. Arvutiga on ka selline lugu, et mul on internetikaart ja sellel on mahtu ainult nii palju, kui raha peale laed. Arvan, et mul sel aastal ei ole enam vaja juurde laadida.

Pinnisin välja, kust mu “päkapikud” sellisele ideele tulid, et mulle televiisor kinkida. 😛 Tütar hiljuti mainis küll, et “Sulle on siia telekat vaja, sest kui Emma siin on, siis saaks ta vähemalt televiisorit vaadata”, aga ma ei arvanud, et nad ise mulle televiisori kingivad. 😛 Poisid tõid selle kaasa välismaalt, kui jõulupuhkusele tulid. Olen ju varem juba kirjutanud, et mu tütre elukaaslane töötab välismaal. Nüüd juba planeerime mingi paketiga liituda ja tahan kindlasti sellist, kus interneti ka kaasa saab. Kaabliga internet tuleb lõppkokkuvõttes ikka odavam, kui praegune, mobiilne internet…

Ma olen praeguseks…

…loobunud blogijate advendikalendri päevateemadel kirjutamisest, sest teemad on sellised, milles ma ei oska midagi mõistlikku kaasa rääkida. Ei ole mul olnud mingeid jõulutraditsioone, ega muid toredaid hetki, mida sobiks jagada. Ootan kärsitusega, et kogu see jõulutrall jääks selja taha ja algaks juba uus aasta. Peaaegu kaks nädalat on üpris pikk aeg, aga küll jõuab see ka kätte(loodetavasti). Kirjutasin “loodetavasti”, sest me keegi ei tea, kas meie jaoks homne päev üldse koidab, või jääb tänane päev viimaseks. Seoses sellega ärritab mind üks fb.-s liikvel olev “tarkusetera”, milles on öeldud, et “Elu pakub Sulle alati teise võimaluse. Ja selleks on HOMME”. Ei paku ju kõigile teist võimalust, sest mõned inimesed ei näe enam homset päeva.

Mis jõulumeeleolusse ja kodu kaunistamisse jõuludeks puutub, siis ei ole mul erilist jõulumeeleolu, ega ei kaunista ma ka oma kodu. Milleks, kui ma olen siin üksi ja teades mind, ei ole mul ka kedagi külla oodata. Ausalt öeldes ma ei ootagi kedagi. Veel vähem lähen ise kellelegi külla…

Olen kurb sellepärast, et mul ei jätkunud oma korteri ostuks raha. Ma tõesti soovin iga hinna eest saada oma päris kodu ja see peaks olema kindlasti kõrgemal, kui esimesel korrusel.  Õnneks pole seda veel juhtunud, et mu korteri aknad kividega, või jalaga sisse lüüakse, aga ega sellest palju puudu ka ei olnud. Nädalavahetutsel on ju siinsamas lähedal asuvas klubis “Tartu” paras möll ja ma üldse ei imesta, kui mõnele klubitajale mu elukoha aknad ette jäävad. See ongi peamine põhjus, miks ma ei taha siin korteris elada.

Viimastel päevadel olen väljas ainult siis käinud, kui poest leiba/saia vaja või kuurist puid juurde tuua. Eelmisel nädalal, kui tütretütrele lasteaeda vastu läksin, kukkusin libedal kõnniteel nii haledalt, et siiamaani on “kann” valus. 😛 Õnneks jäid kõik luud-kondid terveks ja muud polegi viga, kui taguotsa peal istumine teeb natuke valu. Kuna mul ei raadiot, ega televiisorit ei ole, siis ainuke, kust uudiseid näen-kuulen, on arvuti ja siin ma oma vaba aega parajaks teengi.

Kokkuvõtteks niipalju, et mul pole aimugi, mis ma jõuluõhtul, või uusaastaööl teen. Ma arvan, et istun netis, nagu varematel aastatelgi. Jõululaupäeval katsun ikka kogudusse ka jõuda, sest ma ei ole nüüd juba paar pühapäeva seal käinud. Eelmisel aastal olin ka jõululaupäeval koguduses Jeesuse sünnipäeva tähistamas.

Muide! soovitan Teil seda ajakirja lugeda. Ma ise ei ole ka veel jõudnud lugeda, aga üks armas kogudusevend jagas seda oma lehel ja jagasin edasi, et teaks hiljem selle osta.