Kui võita tahad, siis ei tohi pead kaotada, ehk…


…kuidas ma saavutasin väikese võidu Krediidifirma üle. 😀 Nimelt oli mul vanast ajast mõni võlg “hapuks läinud”. Need, mis nähtavad, ehk kohtutäiturite käes olid, said korteri müügist saadud rahaga kõik tasutud, sest kohtutäitur oli sama, kes meie korterit müüs. Muide, see korter on ostjal nüüd renoveeritud ja müüki pandud. Ostke ära. 😉

Aga üks ammune SMS laen jäi mul lahtiseks. Siiani olin seda tasapisi maksnud, kuid siis sain veebruaris Castovannilt teate, et kuna võlausaldaja on nüüd selle võla neile müünud, siis pean ma maksma peaaegu 150€ mulle teada olevast summast rohkem. Keeldusin ja vastasin neile, et “kohtus räägime edasi”, sest too SMS laenu andaja pidi inimese tausta, ehk maksevõimet kontrollima ja maksejõuetule laenu mitte andma. Aga kuna nad ikka andsid, siis nende oma süü. Mina olin juba tollal toimetulekutoetuse saaja ja seega maksevõimetu. Võin kohtusse sots.osakonnast need paberid kaasa võtta.

Paar katset mind mõjutada, ehk selle suure summa maksmist nõuda, tuli neilt ikka veel, aga minu järjepidevale kohtutee nõudmisele tuli lõpuks reedel mulle pakkumine, millega ma olin nõus. See summa, mis selles pakkumises oli, oli isegi väiksem algsest, mulle teada olevast summast. Seega helistasin täna ja ütlesin, et olen selle summaga nõus ja ei sentigi rohkem. Lõppkokkuvõtteks allkirjastasime digitaalselt maksekokkuleppe ja nüüd ainult proovigu nad mulle veel mingit lisasummat kaela määrida. Viimati, kui neile kirjutasin, siis ütlesin, et laenu ju vajavadki need, kellel palka ega muud sissetulekut saada ei ole lootust. Kellel niigi sissetulek on, nendel ju pole raha juurde vajagi. 😀

Ma olen rahaasjades väga konkreetne ja julge. Kunagi, aastaid tagasi laenas mu praeguseks juba kadunud tädi ühele naisterahvale mingi summa, sest too pidas nende külas erapoodi ja kust mu tädi võis arvata, et tolle naise käest raha tagasisaamine nii keeruline on. Mu tädi, ega teise tädi tütar ei suutnud petturilt raha tagasi nõuda. Siis võtsin mina asja käsile ja ähvardasin võlglast kohtuga, sest mu tutvusringkonnas oli(on) juriidilise haridusega inimene ja küll ta asja enda kätte oleks võtnud, kui ma seda paluksin. Igatahes minu sellise kirja peale maksti mu tädile ilma pikemata see võlg ära.

Sama juriidilise haridusega inimese sekkumist oleksin ma kasutanud kohtuteel minult nõutava võla vaidlustamiseks. Aga õnneks läks praegu asi palju ladusamalt, kui  ma mõelnud olin. 🙂

Minuga ei ole mõtet vaielda… 😀

Naer-ja kurbus käsikäes!



PS! Originaalpilt on tunnuspildina lisatud. See on paari aastatagune pilt, kui mul veel pikad juuksed olid. 😛

Naeru ja nalja pakuvad mulle jätkuvalt need facebookis levivad testid. Näete, ma olen ka “Oscar”-i vääriline Hollywoodi staar. 😉 Seda pilti vaadates mõtlesin, et huvitav, kui ma laseks end täitesüstidega kohenda, kas siis saaksin taolise välimuse. 😀 Mitte, et mul seda plaani oleks. Ainuke, mida tahaksin ja võiksin teha, on “sahtli” korda saada. Aga ka see on unarusse jäänud, kuna mul ei ole olnud õigel ajal ettevõtlikkust, et minna ja uurida, mis võimalused on töövõimetuspensionäril hambaraviks ja proteeside saamiseks. Ja ega mul ju tagataskust mingit summat võtta ka ei ole.

Sellega jõuamegi pealkirja teise sõna-“kurbus” juurde. Nimelt sain täna postkasti teate, et mu võlgnevus on üle läinud teisele sissenõudjale ja see summa, mis ma seal nägin, pani mind jahmatama. Ma ise teadsin, et mu võlguolev summa on 440€, kuid kiri, mille sain, näitas, et sissenõutav summa on peaaegu 600€. Olin seda võlga tasapisi maksnud ja rõõmustasin, et peagi ehk saab see ka makstud. Kui meie ühispärand ära müüdi, siis ühe võla võttis kohtutäitur minule saavast summast maha. Kuid see, mis praegu on, oli hoopis teise firma nõue ja sellega ei olnud mu pangaarve arestitud. Kui kohtutäitur sai oma nõudesumma kätte, siis vabastas ta mu arved arestist, kuid nüüd ei teagi, kas see nõudja paneb ka mu pangaarve aresti alla. Helistasin talle kohe, kui kirja sain ja olin väga pahane, et miks see summa nii suur on, kui ma tasapisi  olen seda kogu aeg  maksnud. Vastuseks sain ainult põhjenduse, et kuna see võlgnevus on juba 6 aastat vana, siis nõude esitaja pani kogu viivised ka peale.

Mõnes mõttes saan ma temast aru ka, sest ise investeerijana ju ka ei tahaks, et minu raha kasutaja jääb mulle võlgu. Mul on selline kogemus täitsa olemas, kui ma aastaid tagasi “Bondora”s investeerisin ja osaliselt pole ma oma investeeritud rahagi tagasi saanud, intressidest rääkimata. Igatahes tänane vestlus tolle vahendajaga lõppes nii, et ta katkestas kõne ja mina ärritunult kustutasin selle kirja. Aga tean, et pean selle asjaga tegelema. Võib-olla annab veel viiviste osas kompromisse leida, aga kui mitte, siis “omad vitsad peksavad”. Oli mul vaja siis tollase elukaaslase jaoks SMS laenu võtta, et ta Soome tööle sõita saaks? Lubas veel tagasi maksta, aga kui talle Soome helistasin, siis teisel korral avastasin, et ta on telefoninumbrigi ära vahetanud. Hea küll! See oli mulle “kooliraha” ja sain piisava õppetunni, et ei tasu isegi kõige lähedasemat inimest usaldada. Veel vähem tema jaoks kusagilt raha laenata.

Nii, et mingist kogumisest, või investeerimisest ei saa praegu juttugi olla. Pean hoopis oma tarbimisharjumusi veel koomale tõmbama, et saaksin lõpuks ometi võlast lahti. Siis vaatab juba edasi. Igasuguseid internetis teenimisvõimalusi on veelgi rohkem vaja otsida ja enda huvides ära kasutada. Mul on küll mingi hulk krüptoraha, aga selle konkreetse krüptovääringu väärtus eurodes on praegu väga väike ja inimene, kes neid asju rohkem teab, ütles, et sellise kopika eest pole mõtet müüa.

Las siis seisab veel…

 

Ahiküttega korteri võlud ja valud, ehk…

…täna toodi mulle puud, mille eile tellisin. Ainult, et täna me neid küll kuuri ei jõudnud laduda. Pealegi sain puude tarnijalt petta, kuna tellisin kuivi küttepuid, kuid tema tõi toored. Proovisin esimest korda ka pliiti ja ahju kütta. Puude süütamine võttis palju aega ja närve, kuid kui tuba juba soojaks hakkas minema, siis oli küll päris hubane tunne. Vedasin tuppa hulga sületäisi puid tahenema ja ülejäänud puud katsime lihtsalt kinni, sest tõesti ei jõudnud täna rohkem laadida. Esmaspäeval ehk tuleb mu vanem tütar ka appi laadima. Täna ladusime koos vanema pojaga. Mis minusse puutub, siis mul ei ole üldse füüsilist jõudu. Juba selle väikese koguse ladumisega hakkas selg valutama. Mõtlesin isegi seda, et kaupleks mõne inimese haltuurat tegema, aga ei teadnud kedagi ega kusagilt otsida. Loodetavasti saab järgmise nädala jooksul ära kolida. Siiani ei ole kohtutäitur veel rahaülekandeid teinud, seega ei saa ma veel kusagile kolida. Niigi ostsin juba puid(5 ruumi-175€) ja kaks kodumasinat. Juba nende peale läks peaaegu 500€.  Äkki saan veel boileri ka lasta panna ja kindlasti vaja korralik elektripliit ka osta, sest ega iga kord saa pliiti kütta, kui sööki tahan valmistada.

Üldkokkuvõttes mulle isegi meeldib see korter, kuigi tapeet on narmendav ja põrandad vajaks uuendamist, aga see pole minu jaoks primaarne. Primaarne on see, kui saan pesu pesta ja süüa teha. Selleks ma need pesumasinad ja muud kodumasinad ostsingi. 😀

Praegu olen tütre juures, sest tahtsin päevase, tegelikult isegi nädalase higi maha pesta, et homme puhtana kogudusse minna.  Meie koguduses hakkas jälle Piiblikool pihta ja sel aastal tahan mina ka selle läbi teha. Igatsen juba oma asju. Praegu on ju kõik pappkarpidesse pakitud ja ootavad kolimist. Muide, see uus korter pole mu endisest elukohast kuigi kaugel. Mõned karbid oleme isegi käe otsas ära viinud.

Aga muust ei oskagi praegu kirjutada… 😀