Tunnistan, et selle postituse kirjutamiseks sain  tõuke selle blogija viimast postitust lugedes. 😛 Püüan oma argumendid siis siin lahti seletada, kuigi ma ei ole analüüsimisel just väga tugev inimene. Kes meist noorena ei oleks mõelnud(unistanud), et mina tahan, et minu mees, või siis naine(meestel) oleks…? Paraku mõnikord lähevad asjad hoopis teisiti ja hakkad koos elama inimesega, kelle käitumine ja elukombed sinu unistustest väga-väga palju erinevad. Või on see inimene selline, kes ei lase sul jääda iseendaks, vaid püüab sind iga hinna eest muuta selliseks, nagu tema tahab. Siinkohal ütlen seda, et mina EI MUUTUNUD kellegi soovi kohaselt selliseks, nagu tema tahtis. Aga võib-olla ei tahtnudki,Read More →

Ka sel korral, nagu eelmiselgi aastal, olin jaaniõhtul tütre elukaaslase vanemate juures maal. Tegime grilli, sõime-jõime(mina ainult alkovabu jooke), laulsime akordioni saatel ja istusime poole ööni aias. Minul hakkas külm, seetõttu läksin teistest varem ära tuppa. Rahvast oli päris palju(kõik omad inimesed) ja seetõttu jaotati meid, keda kuhu, magama. Hommikul ärkasin vara, nagu ikka minu puhul kombeks ja lootsin, et keegi viskab mind linna ära. Õnneks leidus meie seltskonnas inimene, kellel oli nagunii vaja linnas käia ja seetõttu sain luksuslikult koduukseni ära. Kirjutasin teises blogis natuke pikemalt ka…  Sellised mõistlikult kulgevad koosviibimised mulle meeldivad, kuid siiski olin tänulik, kui oma koju tagasi jõudsin. Eile oliRead More →

…elus esimest korda Vastseliina laadal. Hommikul sõitsin bussiga tütre juurde ja sealt edasi autoga Vastseliina poole. Noh, Vastseliinas olen ma varemgi käinud, ainult Vastseliina laada ajal ei ole sinna sattunud. Auto pidime parkima laadaplatsist tükk maad eemale ja sealt laadaplatsini jalgsi kõndima.Seal lähedal, kuhu meie oma auto parkisime, oli selline sipelgapesa. Mina linnainimesena pidin selle kohe jäädvustama(pildil olevad autod ei ole meie omad).Mis laata puutub, siis see oli nii laiali pillutatud ja palju kauplejaid, et loomulikult ei jõudnud me kõike läbi käia. Ma poleks viitsinudki. Vaatasin, kas saan endale retuusid, mida ma tahtsin, aga neid ei juhtunud nägema. Üht-teist ikka ostsime. Peamiselt ostsid noored endaleRead More →

…elus esimest korda Vastseliina laadal. Hommikul sõitsin bussiga tütre juurde ja sealt edasi autoga Vastseliina poole. Noh, Vastseliinas olen ma varemgi käinud, ainult Vastseliina laada ajal ei ole sinna sattunud. Auto pidime parkima laadaplatsist tükk maad eemale ja sealt laadaplatsini jalgsi kõndima.Seal lähedal, kuhu meie oma auto parkisime, oli selline sipelgapesa. Mina linnainimesena pidin selle kohe jäädvustama(pildil olevad autod ei ole meie omad).Mis laata puutub, siis see oli nii laiali pillutatud ja palju kauplejaid, et loomulikult ei jõudnud me kõike läbi käia. Ma poleks viitsinudki. Vaatasin, kas saan endale retuusid, mida ma tahtsin, aga neid ei juhtunud nägema. Üht-teist ikka ostsime. Peamiselt ostsid noored endaleRead More →

Nagu ma eelnevalt kirjutasin, et ma olin vanemaealiste vanemate laps ja pealegi ei olnud ma sotsialiseerunud(lasteaias käinud), seega kooli minnes olin suhteliselt omaette hoidev ja pealegi ei rääkinud ma “kirjakeelt”, vaid meie kodus kõneldavat “seto” murrakut. No ja kujutage siis ette, kui laps läheb 1975-dal aastal Tallinnas kooli ja räägib seal mingit veidrat murrakut. Loomulikult hakkasid kaasõpilased naerma ja mind narrima. Sellest ajast alates pööran ma eesti keele grammatikale suurt rõhku ja olin isegi nii ülbe, et hakkasin 5.das klassis ema vigaselt kirjutatud kirju parandama, sest tema oli lihtne inimene ja vähe koolis käinud, kuna nende pere ei olnud jõukas, vaid lapsed anti varakult rikastesseRead More →

Nagu ma eelnevalt kirjutasin, et ma olin vanemaealiste vanemate laps ja pealegi ei olnud ma sotsialiseerunud(lasteaias käinud), seega kooli minnes olin suhteliselt omaette hoidev ja pealegi ei rääkinud ma “kirjakeelt”, vaid meie kodus kõneldavat “seto” murrakut. No ja kujutage siis ette, kui laps läheb 1975-dal aastal Tallinnas kooli ja räägib seal mingit veidrat murrakut. Loomulikult hakkasid kaasõpilased naerma ja mind narrima. Sellest ajast alates pööran ma eesti keele grammatikale suurt rõhku ja olin isegi nii ülbe, et hakkasin 5.das klassis ema vigaselt kirjutatud kirju parandama, sest tema oli lihtne inimene ja vähe koolis käinud, kuna nende pere ei olnud jõukas, vaid lapsed anti varakult rikastesseRead More →