Meele uuendamine, Galina Strokova, 29.07.18


Täna olid meie koguduses külalised Lätist. Lisaks sellele tähistasime Võru Baptistikoguduse 107. sünnipäeva, mille õigeks kuupäevaks on 21.juuli, kuid lükkasime selle tänasesse päeva, sest täna oli meil Lätist külalisi oodata. Tõlkijaks oli meie pastori abikaasa. Jutluse teema oli nagu alati mõtlemapanev ja julgustav. 🙂

Võru Baptisti Koguduses, 20.05.2018

Ka täna oli meie koguduses jutlustajaks pastor Lätist, Andrei Lukaševits, sest eile oli jutlus ainult Piiblikooli rahvale, aga täna said kõik soovijad Jumalateenistusele jutlust tulla kuulama. Täna oli eriti palju rahvast. Isegi teistest maakondadest/linnadest oli meie kogudusse jutlust kuulama/nägema tuldud. Täna on üldse imeliselt ilus kevadpäev. Hea on näha, kui mu ümber on õnnelikud ja rõõmsad inimesed. Ja mina tohin kuuluda nende hulka…

Enne jutluse algust rääkisime omavahel ja meenutasin, kuidas ma peaaegu 6 aastat tagasi uuesti sinna kogudusse sattusin. Olin ju seal varemgi käinud ja minu lapsed on samas koguduses õnnistatud. See küll peamiselt minu ema teene, sest mina olin tol ajal selline, nagu ma olin. Olen sellest varemgi kirjutanud, mis probleemid mul varem olid. Aga õnneks on see nüüd möödanik ja olen 110% kindel, et alkoholi küüsi ma enam ei lange, sest minu eest on palju palvetatud ja ka ma ise olen palunud kindlameelsust. Praegu igatahes nõrkemine mind ei ähvarda, sest väljaspool kogudust olen viimaste aastate jooksul küll alkoholi pruukivate inimestega kokku puutunud, kuid mul ei ole  tekkinud soov koos nendega “tripsutada”. Nii, et paluks kahtlejatel oma kahtlused endale jätta. Mina neid ei vaja ja endas kahtlema ei hakka… 😉

Täna on veel Nelipühad ka, seega oli meie koguduseski pidulikum õhkkond ja ka suupiste/kohvilaud peale jutluse lõppu. Juba hommikul, kui koguduse uksest sisse astusin, tundsin kohvi lõhna ja imestasin, et mis puhul täna pidulaud. Eile ju alles oli. Aga eile oli Piiblikooli lõpetamine ja see kohvilaud oli ette teada. Tänase päeva kohvilaud oli mulle üllatuseks. Aga nüüd olen jälle targem ja tean, miks me täna Jumalateenistuse pidulikult lõpetasime.

Nelipühade tähendusest võite veel kuulata juurde lisatud lingilt. Jutlustab meie koguduse armas usuvend Johannes Uurimäe.

Piiblikooli lõpetamine!

Täna oli meil siis selletalvise Piiblikooli viimane tund ja lõpetamine. Tunnistan ausalt, et olin üllatunud, et mina ka “lõputunnistuse” sain. Ma ei olnud ju regulaarselt kohal käinud, ning seetõttu eeldasin, et ma ei saa tunnistust. Aga  kooli läbiviijad pidasid mind lõputunnistuse vääriliseks. 🙂

Täna olid meil jälle külalisesinejateks/õpetajateks kristlastest  sõbrad Lätist. Need väikesed videoklipid ongi Andrei abikaasa tehtud. Kvaliteet vist ei ole eriti hea, sest ta hoidis ühes käes 6 kuust last ja teise käega filmis oma telefoniga . Ja minu tunnistusest tehtud pilt tuli mu telefoniga ka udune, aga teistsugust mul ei ole. 🙂

2. juunil on meil plaan Läti sõprade üritusele minna. Olen seal juba kaks aastat järjest käinud. Mulle väga meeldis ja tahan sel aastal ka kindlasti üritusest osa võtta. Tegu on vabaõhu Jumalateenistusega ja piknikuga. Olen nii õnnelik, et mul on võimalus koos oma kristlasest sõpradega olla…