Toimekas reede

Täna toimus Võru Kultuurimajas “Kannel” Töömess, kuhu ma ka uudistama läksin. Tahan ju ometi mingit püsiva sissetulekuga tööd leida. Ütleme nii, et paar kohta jäi sõelale, aga eks paistab. Ühele asutusele jätsin oma kontaktandmed ka. Võib-olla õnnestub sinna tõesti tööle saada. Ma tunnen, et see oleks mulle jõukohane amet. Aga ei taha ette ära sõnuda.

Töömessilt edasi läksin MiniRimisse, sest selle kuu lõpuni oli mul kasutada 10% allahindlus, kuna täitsin hiljuti Rimi kodulehel kliendiküsitluse. Rimist ostsin minimaalselt, kuid summa ulatus ikka üle 12€. Kuigi kohv ise oli juba peaaegu 3€ ja kassitoitu oli ka vaja, ning ostsin veel kamarata sea välisfileed, sest see oli ka normaalse hinnaga. Midagi vist oli veel, aga ma ei mäleta ja tšeki viskasin ka juba ära. Viimasel ajal ei ole ma viitsinud tšekke korjata. Aga mul on väljaminekud/sissetulekud kõik kontrolli all. Neid sissetulekuid tahangi suurendada ja sellepärast ma töömessile läksingi. 🙂

Hiljem kirjutas mulle noorem tütar, et tuleks koolist otse siia. Et me võiks välja sööma minna, ta maksab ise arve. Ta teab küll, et mina ei ole väljas söömas käija. Aga mis mul selle vastu saab olla, kui laps oma ema välja sööma kutsub. Vähemalt on tänaseks sooja söögi mure murtud. Eks homme juba vaatan edasi, mis sellest lihast või muust kraamist teen. Saia/leivatooteid ostan ma alati allahinnatult(0,32€) või äärmisel juhul MaXimast suure perenaise saia, mis maksab 0.49€. Ei saa öelda, et ma end mõnikord maiustustega ei hellita, aga maiustused, kui sellised ei pea mul olema igapäevased või isegi iganädalased. Kui millegi “hea ja magusa” isu tuleb, siis lihtsalt lähen poodi ja ostan. Palju üks keskealine inimene ikka magusat sööb? 😀 Täna olen magusat niigi ülemäära söönud, sest võtsime prae kõrvale ikka magustoidu ka. Kodus ma ju kunagi magustoitu ei tee. Pole kunagi teinud. Isegi siis mitte, kui mu lapsed väikesed olid. No ei ole minus seda kokkamise soont. Sellepärast ütlesin täna töömessil ka, et kuhugi kokaks tööle(köögiabiliseks) või koka kursustele ma küll ei taha. Tahaksin raamatupidaja kursustele. Mulle anti mingite tasuta koolituste kava, aga ma veel ei ole uurinud, mis koolitusi täiskasvanutele pakutakse. Kui nüüd sinna tööle ei saa, kuhu ma oma ankeedi jätsin, siis vast lähengi kuhugi kursustele. Aga kindlasti mitte sellistele, kus töötamisel on füüsiline koormus. Ma olen ikkagi ju töövõimetoetuse saaja… 🙂

Tahtsin täna…

…sauna minna, aga kuna vihma sajab ja mul vihmavarju ei ole(vihkan vihmavarju kaasastassimist), siis loobusin minekust. See saunaskäimine ei ole nii vajalik ka. Igapäevast hügieeni teen nagunii pesukausis. Ja eelmisel laupäeval sai saunas ka käidud. Seega mõtlesin hoopis ühe blogipostituse teha.

Täna ärkasin väga vara ja kuna tahtsin hommikul enne külalise(mul käis õde külas) tulekut rahus paar tassitäit kohvi juua, siis avasingi arvuti, ning istusin kohvitassiga arvuti taha. Ja kuna mul on ühe teise blogija blogilugejatega väike kana kitkuda, siis vaatasingi kohe, kas too tegelane oli vahepeal veel kommentaare jätnud. Igatahes oli!  Ei tahaks küll kellegi blogi linkida, aga kui teid huvitab, millest meie diskussioon käib, siis seda saab lugeda siit. Mulle heidetakse ette, et käin teise inimese blogis sõna võtmas. Aga enamustes blogides  avaldavad lugejad oma seisukohti. Blogimisel vist ongi see eesmärk, et oma mõtteid vahetada. Kuna mina hoidun oma blogis nii poliitilistel, kui sotsiaalsetel teemadel kirjutamast, siis ei saakski ma ju oma blogis teise inimese postitusele vastata.

Aga üldiselt käib jutt sellest, et oleme lingitud blogijaga umbes samas seisus. Selle erinevusega, et tema vajab enda meeleolude ohjeldamiseks rahusteid(jälle väga õel blogilugejate poolt sellise inimese püüdlusi maha teha), aga mina ei ole kunagi psühhiaatril lasknud rohtusid välja kirjutada. Kui ma psühhiaatri poolt töövõimetuspensioni sain, siis oli see tingitud sellest, et olin just koomast pääsenud ja kuna mul oli ka alkoholiga väga suuri probleeme, siis psühhiaater võttis neid fakte arvesse, kui mulle keskmine puue ja 80% töövõimetus määrati. Nüüd saab see läbi ja suvel on ees uus komisjon, ning sedakorda juba töötukassa kaudu. Siis paistab, mis sellest töövõimetuspensioni ja puude asjast välja tuleb. Kui ei määrata, siis pole ka hullu. Aga nüüd tekib lugejatel kindlasti küsimus, et millest ma siis elan, kui tööl ei käi ja mingit toetust ka ei saa. Selle peale olen ma ammu mõelnud ja selle nimel ka tegutsenud. Nagunii jälle öeldakse, et töö on see, kui käid kellast-kellani kusagil kohal. Aga kui ise enda peremees tahad olla ja sedaviisi oma sissetulekuid kasvatada, siis see olevat ebaaus. 😀  Aga…kuna mu seniseid püüdlusi “ausat tööd” leida on saatnud ebaõnn ja rasket füüsilist, ning ka kiirust nõudvat tööd mina ei suuda teha, siis olengi ise oma aja ja sissetulekute peremees. Nokitsen oma asjade kallal nii palju, kui viitsin ja tahan. Ee, ärge te minu maksude maksmise pärast muretsege. Ma ei kavatse riiki petta. Küll tulumaks ka makstud saab, kui seda nõutakse. Aga mingi summa teenistusest on ju tulumaksuvaba.
Aa veel! Tasuta nõuandeid mina ei jaga. Kui tahate nõuandeid, siis tuleb mul vist koolitajaks hakata. 😉 Aga see on tulevikuprojekt. Praegu töötan selle kallal, et ise veel edukamaks saada… Tasuta nõuandeid leiate ehk siit.

Kas sellist talve me tahtsimegi, ehk…

…minu ponnistused külma korteriga maadlemisel. 😀

Nagu näha, siis lõpuks on Eestimaale saabunud päris tõeline talv. Ma ütlen kohe, et minu jaoks on liiga külm. Talvemaastik on küll ilus, sest lumi katab maad ja isegi sätendab, mis on märk sellest, et krõbe külm on Eestimaa vallutanud. Ja see mulle sugugi ei meeldi, sest mu korter ei pea ju sooja. Praegu lõpetan ahju kütmist, mida pidin täna jälle liiga vara kütma hakkama, sest eile kütsin ka hommikupoolikul ja elamine oli lihtsalt liigselt ära jahtunud. Isegi villastes sokkides jalad külmetavad. Siin ei saa öelda, et “pole halba ilma, on vale riietus”. Toas ju ikka ei tahaks vatijope seljas istuda. Aga õnneks läheneb aeg iga päevaga kevadele. Päevad on juba väga palju valgemaks muutunud. Eile  õhtul käisin koguduses. Jutlus oli Aastapäevale kohane. Soovitan kuulata!

Lumi sätendas laternavalgel, nagu jaaniussikesed sibaks ringi. Ilus vaatepilt oli. 🙂 Ma ei saa öelda, et mulle ei ole talv kunagi meeldinud. Lapsepõlves kindlasti meeldis. Vähemalt kelgutamas ja mõningal määral ka uisutamas sai käidud. Suuskadega ei ole ma kunagi sõber olnud, kuigi meil oli suusatamine koolis kohustuslik ja kes suusatunde kaasa ei teinud, need said suusaveerandiks tunnistusele alandatud hinde.

*****

Mis nüüd talvekülma puutub, siis pean õnnelik olema, et mul ei ole igapäevast kohustust nina välja pista. Kui mitme päeva puud tuppa olen toonud, siis võin rahumeeli toas püsida. Ja kuna ma enam talvelõbudest lugu ei pea, ning tervislikke jalutuskäike ka talvel ei harrasta, siis istungi toas. Täna käisin küll korra väljas. Käisin poes ja raamatukogus. Võru Keskraamatukogus pakuti Vabariigi sünnipäeva puhul kohvi, küpsiseid ja kingiks võis võtta endale selleks otstarbeks riiulile seatud raamatuid. Küsisin veel, et kas ainult ühe raamatu tohib võtta, sest seal oli mitu erinevat. Kuna tohtis vist igast raamatust ühe võtta, siis valisin endale 2 raamatut(et mitte ahneks minna). 😛

Raamatukokku läksin sellepärast, et mul oli sinnakanti asja ja mõtlesin, et käin raamatukogust ka läbi, ning laenutan endale midagi õhtuseks lugemiseks. Sellest tasuta raamatute jagamisest ei teadnud ma midagi. Kuid nüüd, kuna sain juba raamatuid, siis ei hakanud sel korral laenutama. Teine kord laenutan mõned, sest viimasel ajal on mõttes mõned raamatud, mida tahaks lugeda. Eks siis paistab, kas jätan jälle lauanurgale seisma, nagu viimased korrad on juhtunud. Mingid kerged ja õhukesed lemberomaanid loen küll paari õhtuga läbi.  Lihtsalt arvuti ja sellega seonduv võtab liiga palju aega enda alla. Mõnikord peaks natuke magama ka. 😛

Aga asi on naljast kaugel, sest kuna mul tiksub ju see ligi 600€ võlg kaelas, siis PEAN igat võimalust lisaraha teenimiseks otsima. Mõtlesin, et kui esimese teenistuse reklaamide näitamise eest blogis kätte saan, siis kannan selle kohe võlanõudjale üle. Ainult, et selle summa kättesaamiseks mu koostööparnterilt läheb veel aega. Ei ole lihtne reklaamide näitamisega raha teenida, kuid tasub ju ikka igat võimalust kasutada. Muus osas olen nagunii ülimalt kokkuhoidlik ja sel aastal ei telli enam mõttetut träni veebipoodidest. Raha on üldse selline teema, mida ise välja anda ei tahaks, kuid saada küll tahaks. 😛 Aga ega ma ei tahagi, et keegi mulle lihtsalt niisama raha annaks. Tahan, et mulle antaks õng, mitte kala. Ehk siis reaalseid sõbralikke teenimisvõimalusi.  No näiteks kasvõi nendesamade vilkuvate reklaamidega blogis, mida enamus blogijaid oma blogides näitavad.  Mõtlesin alati, et huvitav, kust nad need oma blogisse said. Uurisin ka internetist, aga ei leidnud. Kuni üks blogija ütles mulle, mis ma pean tegema. Aitäh talle selle eest! Mõni inimene ei raatsi teisele küll mõnda head nippi tutvustada, ehk ei raatsi isegi õnge anda, rääkimata siis kalast. Mõni teine inimene jälle ei tahagi õnge, vaid kohe kala…

Head peatset Eesti Vabariigi sünnipäeva, kallid lugejad! Olge hoitud!