Paraku on see nii, et…

…tuleb valida aega, kohta ja inimesi, kellele sa endast midagi räägid. Või mida üldse rääkida tasuks. Ma oma vanusega olen niipalju õppinud, et ei tasu oma läbikukkumistest/edusammudest laiemale ringile küll  eriti midagi rääkida. Veel vähem seda blogis, suurele ringile lugemiseks, kirjutada.

Ma pean blogi eelkõige enda jaoks ja väga paljud postitused mu blogis on privaatsed. See tähendab, et neid näen ainult mina, kui ma olen oma blogisse sisse loginud. Parooli all ei ole mul ühtegi postitust, sest isegi parooli all olevad postitused võivad hakata lekkima. Lihtsal põhjusel, et see, kellele ma parooli usaldanud olen, on seda teistele edasi jaganud. Need vähesed blogilugejad, kes mul on, või need, kes lihtsalt ebatervest uudishimust mu blogis vaatamas käivad, võivad mõelda, et milleks ma siis üldse blogin, kui blogisse oma eluolu ja mõtteid ei kirjuta. Aga see on küll iga blogija asi, mida ta oma blogis kajastab, mida mitte.

Tean ühte blogijat(ei hakka seda linkima), keda kritiseeritakse ükskõik mida ta oma blogis ei kirjutaks. Mõnikord on mul ka selline tunne, et ütleks talle, et ärgu kirjutagu kõike oma blogis. Võõrad inimesed ainult parastavad, kui teisel halvasti läheb, või milleski läbi kukub. Muidugi ei ole kõik inimesed sellised, aga parem karta, kui kahetseda. Oma mured ja isegi plaanid tasub ikka ainult selle inimese hoolde usaldada, keda sa sajaprotsendiliselt usaldad. Vot nii! 😉

Aga nüüd igapäevastest asjadest! Täna ma kütsin sel sügisel(kuigi on veel suvi) esimest korda ahju. Lihtsalt korter on rõskeks ja külmaks muutunud. Loomulikult ei ole nüüd veel igapäevaselt vaja kütta, aga minu arust on kütmise periood juba alanud. Ei teagi, kuidas keskküttega majades on, kas köetakse juba või veel mitte? Täna oleksin pidanud sauna ka minema, aga tulid teised tegemised vahele ja ei jõudnud. Tegelikult saaks veel praegugi minna, kuid ahi veel köeb ja küll ma ajan pesukausiga läbi. Hoiangi saunaskäigu 2,5€(reedeti on 2€)kokku, mida investeerida. 😀 Mul on plaan viia oma investeerimine nii kaugele, et see summa sissetulekust, mida kõigepealt endale maksan, kasvaks protsentuaalselt suuremaks. Edukamad investeerijad on kõik sellel lainel, et kõigepealt maksavad endale ja siis juba arved ja muud igapäevakulutused. No votsiis! Mul ei olegi igapäevastest asjadest midagi kirjutada. Jutt kaldus jälle investeerimistele. Tegelikult see ongi kõige põnevam teema, millest ma huvitatud olen. 😀

Aga nüüd lähen vaatan, mis ahi teeb… 😉

Tänane päev….

…venis väga pikaks. Kell näitab juba uut päeva. Enamasti ma sellisel kellaajal juba magan. Praegu istun ikka veel arvutis, ning mõtlesin paar facebookist leitud teksti avaldada. Neis mõlemis on tõetera sees. 🙂


Aga nüüd lähen küll ära unemaale. Homme jälle uus päev ja uued tegemised. 🙂

Eile õhtul…

…tegi mu noorem tütar mulle ettepaneku, et võiks kalmistul, mamma(minu ema) ja teiste sugulaste haual ära käia. Kuna mu ema on maetud Pindi kalmistule(Lasva vallas), siis ma ei olnud kindel, kas täna(laupäeval) üldse bussid liiguvad. Maakonnaliine on ju nii hõredaks jäänud. Aga õnneks liikus buss nii sinna, kui tagasi enamvähem sobival ajal. Tagasisõitu pidime küll umbes tunnikese ootama, aga vähemalt saime linna. See buss tegi küll suurema ringi, aga selle eest sõitis mööda sealt, kus mu tütred elavad ja saime peaaegu maja ette. Käisin siis kiiruga pesus ära ja tulin kohe järgmise linnaliinibussiga koju, sest tahtsin täna ahju kütta. Ilmad ei ole ju veel piisavalt soojad, et minusugune külmakartlik lepiks kütmata toaga. 😛 Tegelikult hakkaski meil Lasval bussi oodates külm.

Homme tahan ju kogudusse minna ja esmaspäevaks on number perearsti juurde. Nii, et saunaskäik oli vajalik. Aga õnneks sain mitu kärbest ühe hoobiga, sest kui läksin kodunt välja, et kalmistul käia, võtsin juba pesemisasjad ka kaasa.

Eile ja ka täna peale surnuaialt tulekut, paigutasin asju kappi, et suve tulekuks saaks tuba enamvähem elamisväärseks. Nüüd saan siin ju veel terve aasta elada. Üürilepingut pikendati järgmise aasta aprilli lõpuni. Mulle toodi nõukaaegne sektsioonkapp, sama tooni diivanilaud ja 4 tooli. Kõik muidugi kasutatud ja vanaaegsed, aga mulle käib küll. Siia, linna sotsiaalkorterisse ma ise ikka ei hakkaks mingit uut mööblit ostma. Kui siit kunagi ära tuleb või saab kolida(selle all mõtlen oma päriskorterisse), siis ma ei hakka siit midagi kaasa võtma, sest kogu mu praegune mööbel on vanamoodne. 😀 Aga mul on väga hea meel, et ma selle sektsioonkapi sain, sest mul ei olegi kunagi sektsiooni olnud ja minu arust on need veneaegsed palju otstarbekamad, kui kaasaegne mööbel. 🙂