Sel nädalal on mul ees…

…”Arstiralli” ja muud sellised käigud, kuna pean uuesti minema töövõimet hindama. Nüüd ajan asju, et kõik tehtud saaks. Aga sellel ma pikemalt ei peatu, sest oma tervise andmeid ma ometi ei hakka blogis kajastama. 😉

Kirjutan hoopis sellest, et kevad on tõepoolest täie hooga toimetamas. Seda kogesin, kui haigla juurest jalgsi linna poole hakkasin kõndima. Kõik rohetas ja linnud laulsid. Kahju, et ma nii vähe looduses saan viibida. Jalgsi tulin sellepärast, et järgmise bussini oli pool tundi aega ja mulle lihtsalt ei meeldi oodata. Poolel teel istusin muidugi bussi, sest väsisin kõndides ära. See oligi sama buss, mida ma oleksin pidanud haigla juures pool tundi ootama. Nüüd sai “mitu kärbest ühe hoobiga”. Sain vajalikud käigud tehtud ja sain veel looduseski jalutada. Kui “Kubja teed” looduseks saab nimetada. 😀

Homme on veel üks ametikäik seoses töövõime hindamisega ees ja siis vist tuleb ainult tulemusi ootama jääda. Niipalju, kui mind arstide juurde suunati, on käigud tehtud. Perearst muidu mainis veel emakakaelavähi sõeluuringut, aga sellega kiiret pole, sest see pole ju töövõime hindamisel vajalik. Lihtsalt minu sünniaasta kuulub sellesse rühma, kes sel aastal uuringule on oodatud. Ma küll ei tahaks minna, sest mulle ei meeldi günekoloogi juures jalgu hargitada, aga parem karta, kui kahetseda. Las vaatab üle, mis mul seal alakehas toimub. Ma ei olegi aastaid naistearsti juures käinud.

Kuna arstide visiidid sai hommikupoolikul tehtud, siis istun nüüd juba lõunast saadik toas ja mõtlen, mis ma edasi teeks. Vast proovin ülejäänud kraami ka karpidest kappi paigutada, siis saab toa keskelt lagedaks ja tuba ikka toa, mitte lao moodi. 😀 Eile kütsin natuke ahju ka, sest tahtsin pappkarpidest lahti saada, aga kõiki ei saanudki ära põletada. Viisin muist kuuri…

Lõpetuseks üks kolme aasta tagune test, mis täna korrates andis sama tulemuse. 😀

Täna on mul plaan…

…tütre juurde pessu minna. See plaan oli mul juba hommikul ja läksin mingi aeg kodunt välja, et jõuda kell 11:55 Kesklinnast väljuvale bussile, kuid kuna õues on täna ikka meeletult külm, siis läksin “Semu” kaubamajja, sest bussini oli minu arust veel tükk aega oodata. Kui kellaaeg näitas, et peaks nüüd bussipeatusse minema, läksin välja ja ootasin, et buss kohe jõuab, aga mida ei olnud, see oli buss. Buss oli lihtsalt minema sõitnud, sest avastasin, et mu telefoni kellaaeg näitab aiateibaid. Tulin siis koju, sest vetsu oli vaja ja mõtlesin, et lähen 12:45 bussiga, aga ka see ei sõitnud täna sellisel kellaajal mulle vajalikku peatusse. Nüüd olen taas kodus ja helistasin tütrele, et tulen alles õhtupoolikul, enne kütan kodus ahju  ära. Elamine on ikka meeletult külm, kuigi iga päev kütan ahju. Täna öösel näiteks magasin kolme paksu teki all, kaks paari pakse sokke jalas ja 2 kampsunit seljas. 🙁 Ega hea meelega õue ei kipuks, aga kuna sauna ka ei ole enam mõtet minna(sauna oleksin kokkuhoiu mõttes juba reedel läinud), siis tahangi tütre juurde pessu minna. Mu noorem tütar on praegu üksi kodus, sest vanemal tütrel on puhkus ja tema lendas lapsega välismaale. Sinna, kus nende issi töötab. Teatavasti olen kirjutanud, et mu noorem tütar elab oma vanema õe juures, mitte minu juures. Siin käib ta ka loomulikult, aga enamasti käin mina nendel külas, sest seal on ikka mugavam, kui siin. Mul pole ju siin toolegi. Ega mingit muud mööblit. Ma ei hakkagi siia midagi hankima, sest see ei ole ju minu päriskodu, vaid sotsiaalpind, mida küll pikendatakse, aga pole teada, kui kaua pikendatakse. Jutud käivad, et see korter antakse ühele vangist vabanevale meesterahvale. Pole veel teada, kas see jutt tõele ka vastab, sest mulle ei ole praegu linnavalitsusest keegi sellist juttu rääkinud. Lihtsalt minu naabrimemm(see üle 80 aastane) ütles, et ta oli seda juttu linnapeal kuulnud. Nii seesama memm, kui ka teine naabrinaine ütlesid, et nad räägivad linnavalitsuse inimestele, et mitte kedagi teist nad siia ei taha, sest mina olen nii hea, rahulik üürnik.  See on nüüd küll tõsi, sest kohtun ma nendesamade naabritegagi ainult koridoris, või puukuuri juures. Oma korterist ma eriti väljas ei käi. Külalisi mul ka eriti ei käi. Või mis “Eriti ei käi”. Üldse ei käi peale oma pereliikmete. Mul ei ole ju külaliste vastuvõtuks sobilikke tingimusi. Ei ole toolegi, söögilauast rääkimata. Nii, et elan nagu rott oma urus. Aga mulle meeldib selline rahulik elu. See on kompensatsiooniks mu eelnevate aastate pingelisele eluperioodile…
Ja lõpetuseks üks lemmikloomatest. 😉