Jean-Paul Belmondo,  Lemmikud,  Varia

Nostalgialainel!

Sattusin eile õhtul sõltuvusse sellest muusikapalast, mille link blogipostituses on ja mille ma lisasin ka paremale poole esimeseks. See on nii kaasakiskuv meloodia. Mulle meeldivad sellised muusikapalad. Avastasin selle ammusest filmist, mille peaosas mängis kunagine TOP1 näitleja Jean-Paul Belmondo. Minuvanused peaks tema filme hästi mäletama. Eile õhtul otsisin neid Youtubest ja mõned tõmbasin ka oma arvutisse, sest ehk filmi ülespanija kustutab selle youtubest ära. 😀 Igatahes kunagi sai ikka korduvalt ühtesamasid filme vaatamas käidud. Tol ajal ju kodust filmiarhiivi peaaegu kellelgi ei olnud. Erandiks olid vast need inimesed, kelle sugulased välismaal elasid. Minul sellist luksust ei olnud.

Nii, et eile hilisõhtul, peaaegu hommikuni nostalgitsesin vanade filmide lainel. Imelik, et praegu olen ma teleka vaatamsise koha pealt täitsa ükskõikne, aga vanu India-või Prantsuse filme armastan ikka ja jälle vaadata. Ja loomulikult ikka neid, mis venekeelse pealelugemisega on. Öösel kuulasin sedasama meloodiat, mis mul blogisse pandud, tundide kaupa. Seni, kuni ma arvutis toimetasin. Mul on see korduvesitusena lisatud. Katkestada saab seda  kui uuendan lehte, või panen loo lihtsalt kinni. Aga taustamuusikaks ju väga hea, rahustav meloodia. Filmi ei ole ma praegu veel jõudnud üle vaadata. Vaatan siis, kui internet peaks otsa lõppema. Siis ei ole vähemalt probleemi, et millega aega sisustada. 😛 Kuigi aja sisustamisega pole niigi probleemi, kuid pahatihti on asi viitsimises. Ma pole veel õieti õueski käinud. Ainult paar korda poes. Nohu annab ikka veel tunda ja ei tahaks veel “rahva sekka” minna. See “rahva sekka” tähendab mulle minekut kogudusse, sest mujale mul ju plaanilisi käike ei olegi.
https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felveetsius%2Fposts%2F534181020290998&width=500

Pühapäevaõhtu kulgeb tavapärast rada, kütan ahju. Sooja toitu ei hakanud täna enam tegema, sest eilsest jäi mu firmarooga(makaronid hakklihaga) veel tänaseks ja külmikus on õhtuks vorstimaterjali, millest kohvi või tee kõrvale võileibu teha.  Ma ei ole eriline tee sõber, aga kuna olin(olen) külmetunud, siis olen end sundinud sidruniga teed jooma. Ja tegelikult ei ole õhtul hea kohvi juua ka, sest ei pidavat uni tulema. Aga mul ei ole ju vahet, millal olen ärkvel või millal magan, sest mul ei ole kellaajaliselt vaja kuhugi minna. No-jh, pühapäeviti kella 10-ks kogudusse, aga  kuna ma olen ikka veel nohune, siis ei läinud ma täna ka kuhugi…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga