Varia

Ühe kommenteerija…

…viimased kommentaarid mu blogipostituste all siin ja siin, ning kommenteerija või kommenteerijate hädaldamised minu laiskuse kohta Raili blogis, panid mind tahtma eneseõigustuseks selgitada, miks ma ei ole siiani tööle-tööks te ju peate ainult sellist tööd, kus inimene kodunt väljas kellast kellani tööl käib-läinud. No vaadake vaid neid tööpakkumisi, mis Töötukassas Võru linnas pakkuda on. Mitte ükski neist ei ole selline, milles ma end vabalt tunneksin. Klienditeenindajaks ma ei sobi. Ma olen seda tööd kunagi teinud ja arvestades minu eelnevat kogemust, on parem, kui ma ei üritaks uuesti, et siis jälle lahkumisavaldus töö mittesobimise tõttu lauale panna. “Kontaktikeskuse” müügikonsultant? Ka seda tööd olen ma aastaid tagasi proovinud. Läbisime isegi koolitused ja hakkasin tööle. Teate ju isegi neid telefonitsi toodete müüjaid. Inimesed ei võta nende kõnesid just väga rõõmsameelselt vastu. Ja minul ei ole võimet kellelegi midagi pähe määrida. Kunagi hiljem muidugi katsetasin sinnasamasse tagasi tööle minna, aga tööandja ei võtnud mind tagasi. Nüüd, kui osaliselt töövõimetuks jäin, sobiks selline arvuti taga istumine ja inimestele millegi müümine mulle vägagi. 😉 Iseasi, kui hästi mul tooteid müüa õnnestub.

Cristella! Kunagi olin sealgi tööl. Cristella on Võrus selline koogi-ja väikesaia vabrik, kuhu on alati uusi töölisi vaja, sest inimesed lihtsalt ei püsi seal eriti kaua. Pikad vahetused(12 h)  ja raske töö. Mina ei jõudnud selle tempoga kaasas käia. Saiad jooksid lindilt lihtsalt põrandale, sest ma ei jõudnud neid eest ära korjata, kuid lint ju liikus edasi.

Klienditeenindaja kusagil söögikohas ei sobi jälle, sest ma ei oskaks toitusid valmistada ega parajaid portsjone serveerida. Hiljuti oli Töötukassa kodulehel töökoht, mille tööülesanneteks ei peaks olema köögis juurviljade puhastamine. Vajati nõudepesijat. Aga kui ma lähemalt uurima hakkasin, siis tuli välja, et lisaks nõude pesemisele peab selle ametikoha hõivaja ka kartuleid(käsitsi) koorima ja juurvilju puhastama. Praegu seda pakkumist enam Töötukassa kodukal ei ole. Ju siis mõni võeti tööle. Aga mulle nagunii ei oleks sobinud, sest jälle “kiirus” on see, mis minule takistuseks saab. Kuna ma kodus ka kartuleid ei koori, vaid keedan koorega ja siis alles koorin, siis mina ei oleks selle tööga kuidagi hakkama saanud.

Nii, et jah! Esialgul ei ole ma ühtegi töökohta tabanud, mis mulle sobiks. Pealegi, kui ma oma sissetulekuga hakkama saan, siis ei olegi tähtis, et ma  veel suuremat sissetulekut teeniks. Mul on kõik olemas, mida ma vajan(peale oma korteri). Ja kuni ma saan selles korteris elada, siis elangi. No-jh, praegu on küll natuke jahe, aga varsti lähevad ilmad soojaks ja siis saab juba edasi mõelda, mis ja kuhu.

Seesama kommenteerija minu blogipostituse all imestas, et kui mul siin nii külm on, siis miks ma valisin selle korteri. Aga ega ma ei valinudki. Või õigemini valisin küll, aga kahest halvast parima variandi. Kui mulle oleks sellest ühispärandi müügist kätte tulnud selline summa, millega oleksin saanud endale Ida-Virumaale korteri osta, siis oleksin ostnud. Aga paraku läks teisiti ja nüüdseks ei ole mul sellest saadud summast enam suurt midagi järel. Ostsin ju siia korterisse vajaliku köögitehnika ja pesumasina ja maksin eraisikult võetud võlad ka ära. Enne omaette elama saamist olin ju sellises olukorras, kus tuli hakkamasaamiseks võlgu võtta. Nüüd majandan omaette ja saangi ilusti hakkama. Palju just kõrvale ei saa panna, aga igakuiselt kasvõi 10-20€ kusagile investeerida või kindlasse kohta hoiule panna on ka juba sääst. Peale selle on mul krüptoraha, millega on praegu küll natuke kehvasti, sest kogu krüptomaastik on paanikas. Aga ma ootan. Krüptoraha kogunes mul ei millestki, ehk mõnest klikkimisest ja arukast kauplemisest…

Ei istu ma midagi käed rüpes! Teen seda, mida oskan ja saan…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga