Varia

Üks kiire hilisõhtune postitus!

Veel enne, kui unemaale ära lähen, tahtsin mõningad mõtted kirja panna. Ma nimelt avastasin, et olen  selle blogi ka unarusse jätnud. Seega on viimane aeg see viga parandada. Ausatöeldes mul koduse inimesena ei ole just palju muljeid, millest kirjutada. Eile käisin siis esmakordselt, peale haiglast kojusaamist, oma teist lapselast vaatamas. Ei olnud teda rohkem näinudki, kui ainult sünnitusmajas oma tütart ja titat külastades. Nüüd on nad ammu kodus ja väike tüdruk kasvab mühinal. Sõitsin tütre juurde taksoga, sest bussini oli peaaegu tund aega ja kuna ma olin juba linnas, siis ei viitsinud enam koju tagasi tulla, kuid linnas ei olnud ka mõtet ringi kolistada. Ma ei ole taksoga vast paar aastat sõitnud ja ei teadnud taksohindadest midagi, kuid igaks juhuks võtsin pangaautomaadist 10€ ja lootsin, et sellest sõiduks piisab. Tegelikult lootsin ma muidugi, et kümnest eurost on rohkem, kui küll, kuid takso juurde minnes ja hindu vaadates hakkasin selles kahtlema. Õnneks taksojuht rahustas mu ma ja ütles, et sellest jääb veel järgigi. Aga taksosõit on ikka meeletult kallis ja kohe kindlasti ei ole see liiklemisviis selline, mida ma raatsiksin pidevalt rakendada.

  • Taksosse istumine 2,5€
  • Km hind 1€

Igatahes rahast piisas ja sain veel 2€ tagasi ka. Tegelikult oli sihtkohta sõitmine 7€, kuid ma kohusetundliku kliendina jätsin 1€ jootrahaks. 😀 Taksojuhiks oli pensionieelikust meesterahvas. Valisin taksode rivist spetsiaalselt   ühe tagasihoidlikuma takso. Ikka sellel põhimõttel, et ehk on sellega sõitmine soodsam, kui mõne luksuslikuma välimusega sõiduvahendiga. Aga kardetavasti on takso kilomeetrihind kõigil ühesugune. Vähemalt siin, Võrus küll.
Tütar oli pisikesega kahekesi kodus, sest suurem tüdruk on nädala sees päeval lasteaias.
Mul on alati elevus, kui kusagil on pisikesed beebid, või beebiootel emmed. Sellepärast ma eelistangi pereblogide lugemist. Oma pisikest lapselast ma veel sülle ei usaldanud võtta. Ei tahtnud teda oma väljariiete külge puudutada. Aga jutustasin küll temaga. Küsisin näiteks, et “Kuidas talle meeldib see koht, kuhu ta toodi?” Nagu nii väike midagi aru saaks, või vastata oskaks. 😀 Tol nädalal, kui minu tütar oma titaga sünnitusmajas oli, oli samas ka veel üks meie tutvusringkonnas olev noor emme ja üldse on mu tuttavatel viimase poole aasta jooksul päris mitmeid beebisid sündinud. Neid noori lapsevanemaid on nii armas vaadata. Tuleb meelde aeg, kui mul endal lapsed sündisid. Tahes-tahtmata hakkad oma lapseootust praeguste beebiootel emmedega võrdlema. Näiteks mind üllatab väga, et praegu kannavad rasedad oma lapsed üle ja tuleb isegi esilekutsumisi ette. Minu lapsed sündisid kõik just tähtajast varem. Ja ka sünnikaal oli kõigil lastel väiksem, kui praegustel beebidel. Ju see ikka praeguseaja toitudest ja keskkonnast sõltub. Tegelikult on uurningud näidanud, et vanasti olidki inimesed lühemat kasvu, kui hiljem. Mina ise olen ka näiteks oma isast pikem. Isa on muidugi juba peaaegu 30 aastat surnud, kuid oli siis veel elus, kui ma täisealiseks ja täispikkusesse kasvasin. Kui nüüd muud juttu ka lisada, siis tasapisi kuulan ikka maad investeerimismaastikul ja rehkendan, kui palju ma saaksin kõrvale panna, et elukvaliteet oleks sama. Natuke olen juba investeerinud ka, kuid praegu on see pigem käe soojaks tegemisena, mitte suure kasumi lootmisena. Teises blogis olen kirjutanud, miks ma praegu ei saa rohkem investeerida. Ikka sellepärast, et jõulud ju tulemas ja jaanuaris on mu vanema lapselapse sünnipäev ka. Kui need mööda saavad, siis võtan investeerimist jälle tõsisemalt. Päeval kütsin jälle ahju. Praegu kütan küll ülepäeviti, kuid kaugel seegi aeg on, kui tuleb päevas kaks korda ahju kütta, sest muidu on korteris lihtsalt liiga külm. Eelmisel talvel veendusin selles, et selle korteri ahi küll eriti kaua soe ei püsi.
Oi, kuidas ma tahaks keskküttega korterit, kuid mida pole, seda pole…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga