Kass, kes kasutab printerit?

Screenshot_20

Täna hommikul ärkasin umbes kell 6 ajal kolina peale üles ja kui ma siis ringi vaatasin, avastasin, et mu kass Cat faceoli printeri sisse lülitanud ja tõepoolest oli seda nägu, nagu tahaks printerit kastutada. Open-mouthed smile Tegelikult oli mul täna plaan natuke kauem põõnata, aga kuna mind äratati  üles, siis hakkasin tasapisi toimetama. Ja nagu ikka, hommikut alustan kohvi joomisega. Coffee cup Tegelikult oligi hea, et jälle varem sain toimetama, sest e-maili Emailpostkastist leidsin veel vajalikke dokumente, mis sai kaasa haaratud ja ühte asutusse, kus neid küsiti, ära viidud. Seega on minu poolt esialgul kõik tehtud ja nüüd oleneb ainult sellest, kui kaua nendel dokumentide läbivaatamine ja otsuse tegemine aega võtab. Ma ei saa üldse aru, milleks on praegusel, digiajastul nii palju paberitega jamamist. Kõik, või vähemalt enamus asju on digitaalselt leitavad.

Veel sain ma kätte tellitud ehtematerjalid, mis on siis helmeste vahelülid(vähemalt ma arvan nii) ja nüüd on veel vaja kinnitusklambreid, siis saaks vähemalt kaelakeesid ja käevõrusid tegema hakata. Ei tea küll, kas see tellimine tasus end ära, sest kui ikka kusagil turustada pole, siis endale pole ka mõtet kapisahtlisse neid valmis teha. Keegi kommenteerija soovitas mu eilse postituse all, et võiksin oma tütretütrele mingi ehtekomplekti jõulukingituseks valmistada. Seda muidugi võib teha ja eks ma teengi, ainult, et kas see alla 4 aastane neid asju hoida oskab ja mis põhiline, neist rõõmu tunneb, see on iseasi.

Ma pole kunagi varem ehteid proovinud valmistada. Kuid iga inimene teeb mingit asja esmakordselt, seega… Winking smile

Facebook Comments

Unistused, unistused…

Mul on juba pikemat aega unistus, et see trall ükskord lõppeks, mis mulle laviinina on kaela sadanud. Võtsin asja käsile ja nüüd ajan asju, et…
Sellest kirjutasin ka siin. Aga kahjuks tuli välja, et paar olulist dokumenti on veel puudu, et saaks asja ametlikult arutlusele võtta. Küsisin notari käest dokumendi ärakirja, kuid see ju ka maksab ja mul ei ole lisaväljaminekuteks lihtsalt raha. Kuu ju alles algas, kuid suur osa sissetulekust on juba kulutatud ja seega on iga sent arvel. Pealegi pean ma veel ühe nõude sisse andma ja ei tea ju palju selle eest riigilõiv on. Kuid see on väga oluline samm mu edasise tegutsemiskava teostumisel.
Jah, te arvasite ära! Ma otsin jätkuvalt võimalust lõpuks omaette elamist saada ja selleks see kogu trall püstitatud saigi.
Mis muusse puutub, siis mulle hakkab vist tasapisi jõulueelne masendus ligi tikkuma ja see tuletab mulle meelde, et tütretütrele tuleks ju mingi jõulukink teha. Samas on mu tütar öelnud, et pole vaja mingeid mänguasju, sest neid on tal niigi palju. Tütar korjas ise oma elamisest väikeseks jäänud riideid ja mänguasju kokku, et need siis kuhugi “ära sokutada”. Näiteks Võrus tegutsevasse “Saagu Valgus” poodi, kus antakse abivajajatele, kellel pole võimalik enda perele osta, või siis müüakse sümboolse summa eest. Mõnikord on olnud isegi 0.10€ päevamüügid.
Aga nüüd kaldusin oma postituse pealkirjast kõrvale, sest tegelikult mõtlesin hoopis sellest kirjutada, et küll mulle meeldiks üksi elada. Ma olen juba aastaid üksi elanud, kui lapsi mitte arvestada ja ausaltöeldes ei kujutaks ettegi, et mu ellu võiks taas mingi meesterahvas tekkida. Ei, aitäh! Selleks olen ma juba liiga kogenud, et mõnele “võrgutajale” vastu oskaks seista. Ja kahjuks senised kogemused ei teeninud mu silmis meespoolele plusspunkte. Ehh, ei ole ma mingi meestevihkaja või feminist. Mul on häid meessoost sõpru(abielus muidugi), kellega koos saab naljagi visatud. Ma räägin oma kogususevendadest.
Tean ka seda, et Jumal ei ole inimest üksikuks loonud, kuid Ta pole mulle ka sobivat kaaslast näidanud, seega kuni ma ei tea, mis minu jaoks varuks on, seni ma ei muretse selle teema pärast, vaid naudin oma vaba ja vallalise elu… Open-mouthed smile

Facebook Comments

Üks hästi unine sügispäev

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1198467093529440&width=500
Väljas valitseb suur sügis, mis aga tähendab, et kaugel pole enam ka talv. Storm cloudMulle ei meeldi talv. Tegelikult ei meeldi ka sügise teine pool, sest siis tekib mul talvemasendus, mis kestab kevadeni välja. Hommikul ärkasin segaste tunnetega, sest öösel nägin unes mingit “soga” Open-mouthed smileja järjekordse seljavaluga, mis sunnib mind otsima kohta, kus saaksin selga toetada. Näiteks hakkisin köögis kapsast ja sibulat, et teha hautatud kapsast ja nende juurikate hakkimise ajal väsis selg jälle tohutult ära, sest seistes seal köögikapi juures ja hakkides aiasaadusi oli selg kogu aeg pinges. Mul on nii väike köök, et sinna ei mahu ei köögialud, ega ka ühtegi tooli. Kui kartuleid pean koorima, siis võtan kartulid tuppa kaasa ja toolil istudes siis koorin vajaliku koguse kartuleid. Hautis podisebki veel pliidil. Smile Päeval käisin veel poest läbi, et homseks toidupoolist juurde osta. Mul tavaliselt pole kommet külmkappi üle koormata ja pealegi väike “nõukaaegne” külmik ei mahutagi eriti midagi. Ka olen ma aru saanud, et kui osta külmkappi sellist toidukraami, mida saab kohe võileivale määrida, siis soojast toidust ei hoolitagi. Aga noh! Raha säästmise nimel on kasulik ikka midagi ise valmistada. Hea meelega ostaks sooja valmistoitu või veel parem, käiks kusagil söömas, kuna ma pole söögitegemises just “kõige teravam pliiats”. Open-mouthed smile
Heh! Selle juuresoleva pildi leidsin taas fb-st, kui keegi minu sõbralistis olev inimene oli seda jaganud. Ja peab ütlema, et see sobib just minu mõttega, sest ega ma ka suurt ei hooli, kui ma mõnele ei meeldi…

Facebook Comments

Üks hästi unine sügispäev


Väljas valitseb suur sügis, mis aga tähendab, et kaugel pole enam ka talv. Storm cloudMulle ei meeldi talv. Tegelikult ei meeldi ka sügise teine pool, sest siis tekib mul talvemasendus, mis kestab kevadeni välja. Hommikul ärkasin segaste tunnetega, sest öösel nägin unes mingit “soga” Open-mouthed smileja järjekordse seljavaluga, mis sunnib mind otsima kohta, kus saaksin selga toetada. Näiteks hakkisin köögis kapsast ja sibulat, et teha hautatud kapsast ja nende juurikate hakkimise ajal väsis selg jälle tohutult ära, sest seistes seal köögikapi juures ja hakkides aiasaadusi oli selg kogu aeg pinges. Mul on nii väike köök, et sinna ei mahu ei köögialud, ega ka ühtegi tooli. Kui kartuleid pean koorima, siis võtan kartulid tuppa kaasa ja toolil istudes siis koorin vajaliku koguse kartuleid. Hautis podisebki veel pliidil. Smile Päeval käisin veel poest läbi, et homseks toidupoolist juurde osta. Mul tavaliselt pole kommet külmkappi üle koormata ja pealegi väike “nõukaaegne” külmik ei mahutagi eriti midagi. Ka olen ma aru saanud, et kui osta külmkappi sellist toidukraami, mida saab kohe võileivale määrida, siis soojast toidust ei hoolitagi. Aga noh! Raha säästmise nimel on kasulik ikka midagi ise valmistada. Hea meelega ostaks sooja valmistoitu või veel parem, käiks kusagil söömas, kuna ma pole söögitegemises just “kõige teravam pliiats”. Open-mouthed smile
Heh! Selle juuresoleva pildi leidsin taas fb-st, kui keegi minu sõbralistis olev inimene oli seda jaganud. Ja peab ütlema, et see sobib just minu mõttega, sest ega ma ka suurt ei hooli, kui ma mõnele ei meeldi…

Facebook Comments
} });