Seda motot ma järgingi ja…


…olen oma eluga rahul! Mul on praegu kõik olemas mida ma vajan ja kuigi alati võiks paremini olla, siis ei kurda ma üldse oma praeguse eluolu üle. Jätkuvalt on mul suur soov ükskord oma isiklik korter osta, kuid kuni seda võimalust veel ei ole, siis lepin olemasolevaga. Mulle muide pakuti siinsamas Võrus keskküttega üürikorterit, aga ütlesin pakkujale ära, sest:

  1. Mulle ei meeldi kolimine, seega eelistan olemasolevat pinda.
  2. Kui millegipärast üürileandja otsustab, et ta enam ei taha minuga üürilepingut jätkata, siis tuleb mul välja kolida, aga siis mul ju enam linna sotsiaalpinda ei oleks ja praegu ei ole veel piisavalt raha ka, et endale oma korter saada. Kunagi ma kirjutasin oma blogis, et nüüd ma enam ei plaani Ida-või Lääne Virumaale kolida, sest…(aga seda ma blogis ei kajasta).
  3. Üüripind on ju hoopis kallim, kui mu praegune korteriüür, mis jääb aastaringselt 100€ kanti.

Üldse on nii, et oma elu mure või kitsaskohti pole mõtet blogisse küll kirjutada. Minul on selleks Jumal, kellele ma oma muresid(kui neid on) kurdan. Või äärmisel juhul mu koguduse karjane, keda tean, et annab head nõu, mitte ei nääguta.

Minu elu ongi rööpasse saanud ja ma olen väga tänulik, et varasemad probleemid on mu elust kadunud. Nüüd olen targem ka ja tellin selleks aastaks piisavalt puid, et ei korduks möödunud talve probleem, kui ma siin korteris külmetasin. Jah, ahi ei pea kuigi korralikult sooja, kuid mina ei saa sinna midagi parata. Mina oma raha eest ei hakka küll võõrast korterit mingit moodi “putitama”. Nii ongi see samas seisus, nagu see mulle anti. Narmendav tapeet jne…aga vähemalt on mul rahu ja vaikus…

Kevadest, krüptorahast ja unistustest…

Tänane kevadpäev ei ole küll nii päikesepaisteline, kui oli eile, aga siiski on KEVAD ja see teeb meele rõõmsaks. Minu koduakendest päike sisse ei pääse, sest elan esimesel korrusel ja ei taha, et uudishimulikud möödujad mu akendest sisse piiluvad. Sellepärast ongi mul paksemad kardinad ees. Mingil ajal tahan need küll sobivamate vastu välja vahetada, aga kuni mu elamises on ikka veel paras kaos, siis ei taha, et möödujad mu kodus asetsevat segadust uudistada saavad. 😛 Vanas puumajas asuvad aknad ju madalal.

Aga kevad teeb tõesti meele rõõmsaks. Eile, kui sauna läksin, siis kohe tundsin, kuidas kevadpäike soojendab. Ma ei tea, kuidas see mul õnnestub, aga sel aastal tahan ma kevadest rohkem rõõmu tunda. Mis tähendab seda, et rohkem looduses viibida ja kogu loodu tärkamisest osa saada. Praegu muidugi miski veel ei tärka, sest siin-seal on linnaski veel lund, metsadest-niitudest rääkimata. Aga ega ma ei tea ka, sest pole ju vaatamas käinud. Istun siin nelja seina vahel ja nokitsen arvutis oma krüptorahadega. See, et nende väärtus praegu kõigub, või on mitu korda väiksemaks muutunud, ei takista mul neid juurde hankimast. Reaalset raha ei ole ma oma krüptorahade alla pannudki, vaid olen lasknud sellel ise juurde tekkida.

Kõigepealt tegin endale siia walleti(rahakoti) ja siis tegin siia Dogecoini kaevanduse. Sellest esialgul piisab, et dogecoinid lihtsalt jooksma hakkaksid, aga kui tahad, et need kiiremini koguneks, siis tuleb ise dogesid sisse kanda. Kellel ei ole kanda, või ei taha kanda, pole ka probleemi.
DogeMiner - Mine and Earn free Dogecoin
Reaalse palgaga teenistust mul ei ole(tööl ma ei käi) ja miks siis mitte krüptorahadega rikkaks saada. 😉 Nendega peab oskama olla kannatlik, et mitte paanikahoos(levib ju igasuguseid kuuldusi) oma krüptoraha odavalt ära müüa. Sellest olen ma praegu suutnud hoiduda, sest mul tiksub veel üks krüptovaluuta, mida mul on üle 11 000 000-ni, aga kui see Euro`desse ringi arvestada, siis on selle väärtus praegu 1/10 sellest, mis mõni kuu tagasi oli ja tol korral ütles mu lähedane, et ei tasu veel müüa. Ma ei oleks tol ajal ka nii palju saanud, et endale kasvõi Ida-Virumaale korter osta. Praegu on see suisa võimatu.

No-votsiis! Niipalju ma oskasingi kevadest kirjutada. Öeldakse, et inimene mõtleb sellest, millest ta kõige rohkem puudust tunneb. Ja mina tunnen puudust oma korterist, ning selleks vajaminevast rahast. Korterist mõtlen ma nii palju, et näen seda isegi unes. Näen mingeid segasevõitu unenägusid korteritest(lukskorteritest). 😀 See lukskorter tähendab minu jaoks seda, et on kohe elamiskõlbulik, on keskküttega ja  pesemisvõimalusega(vannitoaga).  Ma ei ole praegu isegi kinnisvaraportaalides enam kortereid vaadanud, sest mul ei ole ju raha, et korter osta. Kui äkki suveks kerkib selle krüptoraha hind piisavalt kõrgeks, siis müün kohe ära ja ostan oma elamise. Järgmist talve küll enam siinsamas korteris mööda saata ei tahaks…

Täna on mul plaan…

…tütre juurde pessu minna. See plaan oli mul juba hommikul ja läksin mingi aeg kodunt välja, et jõuda kell 11:55 Kesklinnast väljuvale bussile, kuid kuna õues on täna ikka meeletult külm, siis läksin “Semu” kaubamajja, sest bussini oli minu arust veel tükk aega oodata. Kui kellaaeg näitas, et peaks nüüd bussipeatusse minema, läksin välja ja ootasin, et buss kohe jõuab, aga mida ei olnud, see oli buss. Buss oli lihtsalt minema sõitnud, sest avastasin, et mu telefoni kellaaeg näitab aiateibaid. Tulin siis koju, sest vetsu oli vaja ja mõtlesin, et lähen 12:45 bussiga, aga ka see ei sõitnud täna sellisel kellaajal mulle vajalikku peatusse. Nüüd olen taas kodus ja helistasin tütrele, et tulen alles õhtupoolikul, enne kütan kodus ahju  ära. Elamine on ikka meeletult külm, kuigi iga päev kütan ahju. Täna öösel näiteks magasin kolme paksu teki all, kaks paari pakse sokke jalas ja 2 kampsunit seljas. 🙁 Ega hea meelega õue ei kipuks, aga kuna sauna ka ei ole enam mõtet minna(sauna oleksin kokkuhoiu mõttes juba reedel läinud), siis tahangi tütre juurde pessu minna. Mu noorem tütar on praegu üksi kodus, sest vanemal tütrel on puhkus ja tema lendas lapsega välismaale. Sinna, kus nende issi töötab. Teatavasti olen kirjutanud, et mu noorem tütar elab oma vanema õe juures, mitte minu juures. Siin käib ta ka loomulikult, aga enamasti käin mina nendel külas, sest seal on ikka mugavam, kui siin. Mul pole ju siin toolegi. Ega mingit muud mööblit. Ma ei hakkagi siia midagi hankima, sest see ei ole ju minu päriskodu, vaid sotsiaalpind, mida küll pikendatakse, aga pole teada, kui kaua pikendatakse. Jutud käivad, et see korter antakse ühele vangist vabanevale meesterahvale. Pole veel teada, kas see jutt tõele ka vastab, sest mulle ei ole praegu linnavalitsusest keegi sellist juttu rääkinud. Lihtsalt minu naabrimemm(see üle 80 aastane) ütles, et ta oli seda juttu linnapeal kuulnud. Nii seesama memm, kui ka teine naabrinaine ütlesid, et nad räägivad linnavalitsuse inimestele, et mitte kedagi teist nad siia ei taha, sest mina olen nii hea, rahulik üürnik.  See on nüüd küll tõsi, sest kohtun ma nendesamade naabritegagi ainult koridoris, või puukuuri juures. Oma korterist ma eriti väljas ei käi. Külalisi mul ka eriti ei käi. Või mis “Eriti ei käi”. Üldse ei käi peale oma pereliikmete. Mul ei ole ju külaliste vastuvõtuks sobilikke tingimusi. Ei ole toolegi, söögilauast rääkimata. Nii, et elan nagu rott oma urus. Aga mulle meeldib selline rahulik elu. See on kompensatsiooniks mu eelnevate aastate pingelisele eluperioodile…
Ja lõpetuseks üks lemmikloomatest. 😉