Te vaadake, kui palju…

…päevad juba pikemaks on muutunud. Seda nagu ei märkagi, aga päev on tõesti pikem, kui mõni nädal(ei, kasvõi nädal) tagasi. Ma siin koduse inimesena ei märka paljutki. Näiteks olin eile üllatunud, kui sain teada, et eile juba kolmapäev. Mulle tundus, et eile oli teisipäev. Üks tuttav veenis mind, et kolmapäev on. Olin jahmunud, sest kolmapäeviti käin ju koguduses, kuid eilse päeva magasin maha. 😀

Praegu istun siin, ahi köeb ja mõtlen, mida siis kirja panna, sest oma isiklikust elust ei taha tervele ilmale küll kuulutada. Olgugi, et midagi negatiivset mul juhtunud ei ole. Aga ka positiivsete sündmuste puhul leidub kindlasti neid, kes selle peale “ilkuma hakkavad”, nagu alles paar päeva tagasi ühe teise blogija postitusega oli. Nii, et jätkuvalt jäävad minu blogis domineerivaks internetist leitud “tarkuseterad” ja unistus oma päris kodust, mille saamise eesmärgil teen ma kõvasti tööd. Selle peale ütlesks jälle mõni õeluskott, et mis tööd, kui ma ei käi töölgi. Aga kusagil tööl “käia” ei olegi vaja. Piisab, kui tead, kuidas saab kodunt lahkumata oma sissetulekuid suurendada. No ja seda ma juba tean…

Täna ei olnud mul taaskord vajadust nina õue pista. Postkasti juures muidugi käisin, sest mu postkast asub õues, maja küljes ja ootan tähtsa saadetise teadet. Senini ei ole veel tulnud. Poes ei ole mul vaja käia, sest siiani on alles veel seda kraami, mis ma A1000-st ostsin. Kõigepealt tahan sellele 1:0 teha, alles siis ostan muud toidukraami jurde. Leiba-saia muidugi olen ostnud, sest seda ma valmis seisma ei ostnud. Homme tuuakse teleri alus, mille tellisin, ka kohale. Siis saan televiisori ära paigutada. Asju olen ka pappkastidest juba välja sorteerinud ja naabrimemmelt saadud kappi paigutanud. Tegelikult see ei olegi kapp, vaid kapiosaga riiulilaadne asjandus. Rippuvaid riideid ei ole mul ikka kuhugi panna. Aga ega mul neid eriti ei olegi, sest kleite ma ei kanna ja muud riided saab edukalt kokku ka panna. Ma teadlikult ostan mittekortsuvast materjalist riideid, sest triikimine on asi, mida ma ei salli.

Vaheldumisi blogimisega käin toas kontrollimas, kas ahi ikka põleb, sest minu suurimaks probleemiks ongi ahju kütmine. Ma ei oska seda süüdata. 😀 Täna tegin ikka siibri ka lahti. Eile näiteks unustasin siibri kinni ja siis olin üllatunud, miks ahi ei köe ja suitsu sisse ajab. 😛 See on see, kui ei ole varem ahiküttega korteris elanud. Nüüd olen hoolikam.  😛



Aga nüüd lõpetan jutu, sest mul on ometi vaja raha ka teenida… 😉

Üks tavaline talvepäev!

Ma olen siit nüüd üsna pikalt eemal olnud. Vähemalt minu puhul on natuke naljakas, et ma ei ole uut postitust juba kuus päeva kirjutanud. Isegi fb blogileht annab teada, et ma ei ole ammu midagi postitanud. Nagu seal kirjas oli, et “sinust pole ammu midagi kuulda olnud”. 😀 Aga ausaltöeldes ei oska ma milleski kirjutada. Minu elu kulgeb ju vaikselt, ilma suurema kärata. Vastupidiselt mõnele tuntumale blogijale. 😛 Täna käisin siis linnavalitsuses sots.korteri lepingut pikendamas. Nägin linnavalitsuse tegelast eelmise nädala  alguses, kui ta päästis mind mustlase küüsist ära, kes pidas mu tänaval kinni ja tahtis ennustada. Hakkas jahuma, et “Ma näen, et sul on mingi haigus jne…”. Ütlesin mustlasele, et “Ja-jah, ma tean, aga ennustamise eest ma raha ei maksa”, pealegi ei laseks ma endale udu ajada ja mingit jama ma ei usu. Nii olingi rõõmus, kui linnavalitsuse inimene mind kõnetas ja ütles, et tulgu ma järgmise nädala(seega sel nädalal) alguses korteri kasutamise pikendamiseks uut avaldust kirjutama. Kui ma läksin avaldust kirjutama, siis küsis, et “ega ma endale midagi muud leidnud ei ole”? Ma ütlesin, et ma ei ole ju otsinudki, sest minu sissetulekuga ei saa ma endale üürikorterit lubada. Aga selge on see, et praegune eluase anti mulle ainult ajutiseks ja ma pean põhjalikumalt hakkama oma isikliku kodu saamise peale mõtlema. Praeguses korteris ei ole ma end ikka veel sisse seadnud. Mööblit ju eriti pole. Ostsin siit televiisorialuse, sest seal oli suur allahindlus. Kapp tuuakse reedel. Kes veel ei ole liitunud, siis võib liitumisel soovitajaks märkida koodi EBJRRYZ. Mul on boonusraha juba üle 200 € koguenud, sest iga 2 nädala tagant tiksub kontole 1€.  Seda raha saab järgmiste ostude jaoks kasutada 10% ulatuses. Ma olen sealt juba kirjutuslaua ja nüüd televiisorialuse tellinud. Telekat ei ole ma ju ka veel töökorda sättinud, sest ei ole leidnud digiboxi üles ja pealegi ei ole mul televiisorit praegu kuhugi paigutada ka. Täna küsis minu käest naabrimemm(seesama, kes mulle jõuludeks ja uueks aastaks pakikese tõi), et kas ma ei taha tema ühte kappi endale, sest talle tuuakse täna uus. Muidugi tahtsin, sest mul ju siiani asjad pakituna toanurgas. Nüüd saan asju hakata kappi panema ja siis ehk leian digiboxi ka üles. 😛

Mis mu igapäevasesse ellu puutub, siis siiani ei ole ma ära õppinud ahju kütmist. Ma ei saa kuidagi ahju süütamisega hakkama. Ka täna jamasin tunnikese ahju süütamisega. Mul ei ole ju ajalehti, millega tuld süüdata. Reklaamlehed, mis postkasti tulevad ju ei põle. Vanas kohas oli mu postkastil silt, et “palun reklaame mitte panna”, aga siin mõtlen, et mida rohkem ma paberimaterjali saan, seda parem. Kahjuks on suur osa neist reklaamidest sellisel paberil, mis ei põle.

Igatahes kindel on see, et mu oma, päris kodu saab olema jälle keskküttega korter… 😀

 

Pühad möödas, lõbu laialt…


Tegelikult on veel ennatlik rõõmustada, sest aastavahetus on veel ees, aga vähemalt jõulud möödusid mul rahulikult/koduselt. Lisaks muudele headele asjadele sulas meil ka lumi ära. Vähemalt pole hirmu, et ma puukuuri ei pääse ja tänaval libedaga pikali lendan. Viimased paar ööd ei ole mu uni kuigi rahulik olnud. Täna öösel näiteks läksin alles kell pool kolm voodisse, aga selle eest magasin eile õhtupoolikul tunnikese, sest ka eelmisel ööl ei saanud ma korralikult und. Imelikud mõtted käisid. Kartsin, et taas tuleb akende taha ootamatuid külalisi, aga õnneks seda ei juhtunud. Loodan, et aastavahetus möödub sama rahulikult. Ma isegi ei tea veel, kas ma olen uusaastaööl taas üksi, või lähen näiteks tütre pere juurde. Igatahes pühapäeva hommikul kogudusse, aastalõpu Jumalateenistusele on küll plaan jõuda.

Aastavahetus!

Kuigi meil on linna peaväljakul kuusk ja tavaliselt koguneb rahvas südaööks platsile, siis mina ei ole käinud. Olen mõnel aastavahetusel isegi sel ajal juba maganud, kuid ilutulestik on üles äratanud. Igatahes üsna pea on aasta 2018 käes. Mulle see meeldib, sest kuigi ise ma ei ole jõuluhullusega kaasa läinud, siis väsitav on see ikka. Just eile mõtlesin, et olen vaatamata oma tegevusetusele sama väsinud, nagu oleksin ise ka rabelenud. Kinke ma ei teinud ja ka mulle neid ei tehtud(peale televiisori, millest kirjutasin siin). Televiisorit ei ole ma veel sisse saanud lülitada, sest ma ei tea, kus karpides mul see digibox on, mille ma vanast elukohast kaasa pakkisin ja pealegi ei ole mul antenni. Antenni kavatsen osta alles jaanuaris, sest selleks aastaks on ostude limiit täis. Niigi pean aastavahetuseks veel toidulaua jaoks midagi ostma. Kodus on küll, millest saaks valmistada, kuid leiba-saia ei ole. Joon kohvi ära ja siis lähen poodi.

Ma ei tea, võib-olla olen oma postitustega kujundanud arusaama, et mul on piisav sissetulek. Tegelikult ei ole, sest jätkuvalt on mu ainukesteks sissetulekuteks töövõimetuspension ja see raha, mis mulle blogiga juurde tiksub. Ja seda ei ole palju. Jah, ma tegelen veel krüptorahadega, kuid nendega on nii, et see on pikaajaline protsess ja praegu on see krüptovaluuta, mida mul natuke on kogunenud, üsna odava väärtusega. Inimene, kes krüptovaluutadest rohkem teab, ütles, et las seisavad praegu niisama, kunagi hind jälle tõuseb. Üks krüptovaluutade platvorm on siin. Ja kes tahab Bitcoinidest ja teistest krüptovaluutadest rohkem teada saada, võib liituda fb grupiga. Nemad seal teavad krüptorahade tulususest rohkem, kui mina oskaksin seletada.

Jätkuvalt loodan piisavalt raha kokku saada, et OMA KODU osta. Selle tahaksin suve jooksul teoks teha, aga ei tea, kas õnnestub. Lootma ju peab… 😀

Aga ilusat ja turvalist aastalõppu kõigile. Olge liikluses ja tulega ettevaatlikud ja ärge pidutsemistega liiale minge… 🙂